emotsioonide labiilsus, erutuvuse kõrgenemine, tahteaktiivsuse langus, suurenenud väsitatavus, töövõime alanemine jne.). 2. Kestvama (kroonilise) intoksikatsiooni korral ilmnevad püsivad isiksuse struktuuri muutused (erinevat laadi isiksusehäired), mis võivad põhjustada kohanemisraskusi ühiskonnas ja asotsiaalset käitumist. 3. Mõningate psühhoaktiivsete ainete pikaajaline tarvitamine võib lõpuks põhjustada raskekujulisi kasknärvisüsteemi orgaanilisi kahjustusi: isiksuse sügav degradatsioon, krooniline psühhoos, intellekti ja mälu defekt kuni nõdrameelsuseni. Psühhoaktiivsete ainete tarvitajate meditsiiniabi põhimõtted. 1. Üledoseerimisel tekib eluohtlik mürgitusseisund ning isik tuleb vältimatu abi korras toimetada üldhaigla intensiivraviosakonda või vajadusel reanimatsiooniosakonda. Tunnused: esineb teadvusehäre, puudub sõnaline kontakt, kehaline aktiivsus on
antidepressiivsed omadused. 16. Kas medikamentoosne ravi on bioloogilise depressiooni puhul ainus väljapääs Aga eluviis? Kas depressiooni vastu aitavad ka mingisugused mittemeditsiinilised võtted? Kas aju biokeemilist väärtalitlust on võimalik muuta ka ilma ravimiteta? Vastused nendele levinud küsimustele on julgustavad, ehkki mitte absoluutselt kindlad. Enamik mõõdukaid ja raskekujulisi bioloogilisi depressioone nõuab medikamentoosset ravi. Teisalt leidub ka meditsiiniväliseid lähenemisi, mis aitavad sageli depressiooni kergemate vormide puhul või mida soovitatakse lisaks ravimitele ja/või psühhoteraapiale. Käesolevas peatükis neid lähemalt vaatlemegi. Emal oli õigus! Sa pead ennast välja magama! Nagu oleme eelnevates peatükkides näinud, on raskekujulise depressiooni keskseid sümptomeid unehäired
kehaasendi tõttu saadud kahjustustest (otsene närvikompressioon joobesoleku ajal). Portaalsüsteem – värativeeni kaudu kõhuõõnest tagasivoolavat venoosset verd koguv veresoonestik Polüneuropaatia – perifeersete närvide kahjustus Pilt 28.1. Kiirabi rattapatrull alkoholijoobes patsienti läbi vaatamas 381 Võõrutus Mitmepäevase alkoholipruukimise (alkoholisööst) võõrutusega (6–48 tundi pärast viimast joomist) kaasneb terve rida raskekujulisi sümptomeid. Lisaks südame löögisageduse ja vererõhu tõusule, käte ja silmalaugude värinatele, iiveldusele, oksendamisele, kõhulahtisusele ja higistamisele domineerivad eelkõige psüühilised sümptomid. Eriti kahjulikud on patsiendi jaoks kainuse alguses tekkivad hallutsinatsioonid (deliirium), millega kaasneb enamasti suur hirm. Täielikus deliiriumis kaob patsientidel orienteerumistaju, nende psüühiline seisund on tugevalt piiratud ning tekib psühhoos
annaabi.ee 
