paremad. Sotsiaalne astmed- 4 tk, hierarhilised, iga eraldumine ja pärilikkusel pole mitte Oli pärilikkuse interaktsioon on oluline. järgnev toetub alumisele, individuatsioon), ütles, et mingit mõju. pooldaja, eriti Kultuurilise arengu üldine liikumine toimub, sest on mida raskekujulisem on Uurimisobjektiks oli huvitatud oli geneetiline reegel. ebamugavustunne ja sisemine psüühiline hälve, seda psüühika ja õppimine. motoorika ja taju Kriisietapid inimese motivatsioon, ei ole uut infot varasemasse arengujärku see Stiimul-reaktsioon. Tõi arengust
Trauma tagajärjel võivad ilmneda ka järgmised (vahel ka hiljem9 päeval. · Kui kannatanu ei tunne pea valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. · Ajupõrutus tekib peaga vastu kõva pinda kukkudes , samuti löögi korral pähe. · Tunnused: Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskekujulisem on ajupõrutus. Pärast teadvuse taastavust kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendamist. ·
Toimub sulandumine, psüühilise arengu algus. Eneseväärikustunde alus. Oluline on õigeajastus. Põhi turvalisus. Omistab peamiselt positiivset. Halb jääb välja. Sümbioos kestab kuni 2 eluaasta lõpuni. Hoidja mõjutamine ja juhtimine. Eneseväärikuse jaoks on vaja kõikvõimusse tunnet. Laps mõistab, et pole emaga üks ja ei saa valitseda ema. Vanemad hakkavad esitama piiranguid. Tuleb olla järjekindel, muidu laps ei saa kõikvõimsuse tunnet täielikult kogeda. Mida raskekujulisem on psüühiline häire seda varasemasse arengu perioodi see jääb. eraldumine ja individuatsioon Laps märkab, et ta on eraldi , esimesed katsed erineda. Psühholoogiline sünd. 1. eristumine mõistab, et on veel teisi inimesi peale ema. 2. harjutamine (7-10 elukuud) Õpib roomama. Avastab iseennast. Reguleerib oma tegevust. 3. lähenemine (16-19 elukuud) hakkab tekkima selge arusaam oma iseseisvusest. Tugev eraldatuse ärevus. Tervikliku mine kujunemine ja sooidentiteet. 4
inimesed ühiskonnast välja langevad Informatsiooni töötluse häire Sensoorse informatsiooni kognitiivne töötlushäire > sensoorse info üleküllus > positiivsed ja negatiivsed sümptomid ja … Kognitiivne düsfunktsionaalsus - Skisofreenia ja skisoafektiivne häire omavad sarnast kognitiivse kahjustuse mustrit mis eristub teataval määral raske depressiooni, bipolaarse häire ja Alzheimeri tõve puhusest kahjustusest Skisofreenia korral on kahjustus raskekujulisem ,stabiilsem ajas ja vähem seotud teiste haigussümptomite ning haiguse faasiga Kognitiivse kahjustuse hindamine - Kognitiivse kahjustuse hindamise baasiliseks aluseks on võrdlus tervete kontrollgrupiga Motoorsed häired - Neuroloogilised ’pehmed tunnused’ - Motoorika häired: Kvantitatiivsed – Psühhomotoorne pidurdus, hüpokineesia, hüperkineesia, agiteeritud käitumine Kvalitatiivsed häired – manerism, stereotüüpiad, vahajas paindlikkus, ehhopraksia,
annaabi.ee 
