ALGHARIDUS KÕIGILE! Kui palju on lapsi kes ei käi koolis? Vaid 87% maailma kooli-ealistest lastest käib põhikoolis. 72 miljonil lapsel pole täna, 21. sajandil, kooliskäimise võimalust. Kõige rohkem on neid lapsi, kes koolis ei käi Saharas ja Kagu-Aasias Miks on neid lapsi palju kellel puudub algharidus? Alghariduseta lapsi on sellepärast juba nii palju, et vaestes peredes on palju lapsi kohati 5-13 last. Suurte perede vanemad on kohati ka ise harimatud, nad ei tea midagi näiteks rasedusvastastest vahenditest. Paljud suurteperede emad Saharas kui ka Kagu-Aasias müüvad oma lapsi või sunnivad neid väga varajases nooruses tööle! Miks lapsed ei saa koolis käia? Vaesus- vanematel puudub võimalus osta koolivorm, kirjatarbeid ning vihikuid. Lapsed peavad tegema rohkesti kodutöid. Haigused Kodu lähedal puudub kool. Kool asub näiteks linnas. Kooli kohad on täis. Milleks üldse haridus? Haridus on meile tähtis, et tänu haridusele saame me treenida oma oskuseid ning
Kas maakera rahvastiku kasv on Eestile ohtlik? Aastal 1900 elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praeguseks on maailma rahvaarv ületanud 6 miljardi piiri . Kõige äärmuslikum rahvastikuprognoos ütleb, et 2300.aastaks võib maakeral elada 36 miljardit inimest ligi viis korda enam kui praegu . Arengumaade rahvaarv suureneb, kuna seal on haridust omandada raske ning teatakse vähe rasedusvastastest vahenditest. Seal puuduvad elamiskõlbulikud majad, valitseb vaesus, levib palju haigusi ning on vähe joomiskõlbulikku vett. Üheks rahvaarvu suurenemise põhjuseks on inimesed, kes mõtlevad tulevikule ning loovad omale suure pere, et vanaduses oleks neil keegi abis, kuid nende järeltulijad tegutsevad samamoodi ning rahvaarv aina kasvab. Rahvaarv euroopas kahaneb iibe põhjal, kuid suureneb sisserännete põhjal. Rahvaarvu
õpetajad jne. Nii mõnigi noor on seetõttu pidanud saama väga kurva õppetunni. Kindlasti vajavad nad järjepidevat haridust ka erinevaid seksuaalsuse tahke puudutavates küsimustes. Oli ka juttu sellest, et ka noormehed külastavad nõustamiskeskust. Noored käivad just koos näiteks rasedusvastaste vahendite kohta infot uurimas. Artiklis kirjutatakse veel, et teismelisele tuleks kindlasti enne suguelu alustamist rääkida rasedusvastastest vahenditest ja lasteaias saab ka mänguvormis seletada, kuidas nad siia ilma tulid. Abordi statistika näitab, et Eesti abordiregistri andmetel on aastast 1996. kuni aastani 2001 abortide arv tunduvalt langenud nii vanusegrupiti kui ka piirkonniti. Kui 1996. aastal tehti üle 5000 abordi rohkem kui 2001. aastal. Põhjaranniku artikkel: ,,Abort valik või paratamatus?" ( Põhjarannik, 5.09. 2001.) Artiklis
sest ühtki teist vahendit ei reklaamita nii nagu meeste kondoomi. Samuti aitab teadlikkusele kaasa ka see, et teisi rasestumisvastaseid vahendeid ei ole võimalik samamoodi noortele jagada. Kondoom on aga selline vahend, mida noortele on võimalik propageerida igal pool. Neid jagatakse tihti nii koolipidudel kui ka näiteks psühholoogi kabinetis. Reklaam on ilmselt üks tõhusamaid viise noorte teadlikkuse tõstmiseks rasedusvastastest vahenditest. Populaarsuselt järgmine vahend oli küsitletute hulgas kombineeritud rasestumisvastane pill. Võib oletada, et nii suur populaarsus oli tingitud sellest, et küsitluslehele vastanuteks olid tüdrukud. Rasestumisvastased pillid on ilmselt kõige tüüpilisemad ja lihtsaminikasutatavad rasestumisvastased vahendid püsisuhtes olevatele inimestele. Neid kasutavad tõenäoliselt mitmete õpilaste emad ning tavaliselt soovitavad ka naistearstid just neid kõige esimesena.
annaabi.ee 
