antikehi. · Reesusfaktoriga seotud ohud avalduvad vereülekandel ja rasedusel. · Rh+ vere ülekanne tekitab Rh- retsipiendi veres antikehad erütrotsüütide pinnal oleva D-antigeeni vastu (toimub sensibiliseerumine). · Hemolüüsi ei toimu esimesel korral, kuna antikehade tekkimine võtab aega. Teistkordsel Rh+ vere ülekandmisel on immuunreaktsioon kiirem ja võimsam ning Rh+ punalibled aglutineeruvad ja hemolüüsuvad. Rasedusimmuniseerimine: · Kui ema on Rh- ja loode on Rh+, võivad ema organismis tekkida antikehad Rh+-erütrotsüütide vastu. · Kuigi loote vereringe on algusest peale ema omast eraldatud, pääseb juba raseduse ajal sageli ema vereringesse väike hulk loote punaliblesid. Platsenta võib ,,lekkida". Rohkem loote verd satub emasse siiski sünnituse (või abordi) ajal. Kui loote ja ema punalibled on eri veregruppidest, siis moodustuvad nende vastu antikehad.
antikehi. · Reesusfaktoriga seotud ohud avalduvad vereülekandel ja rasedusel. · Rh+ vere ülekanne tekitab Rh- retsipiendi veres antikehad erütrotsüütide pinnal oleva D-antigeeni vastu (toimub sensibiliseerumine). · Hemolüüsi ei toimu esimesel korral, kuna antikehade tekkimine võtab aega. Teistkordsel Rh+ vere ülekandmisel on immuunreaktsioon kiirem ja võimsam ning Rh+ punalibled aglutineeruvad ja hemolüüsuvad. Rasedusimmuniseerimine: · Kui ema on Rh- ja loode on Rh+, võivad ema organismis tekkida antikehad Rh+-erütrotsüütide vastu. · Kuigi loote vereringe on algusest peale ema omast eraldatud, pääseb juba raseduse ajal sageli ema vereringesse väike hulk loote punaliblesid. Platsenta võib ,,lekkida". Rohkem loote verd satub emasse siiski sünnituse (või abordi) ajal. Kui loote ja ema punalibled on eri veregruppidest, siis moodustuvad nende vastu antikehad.
Need tekivad veres alles sensibiliseerumise käigus, kui reesusnegatiivse inimese verre on vereülekandega sattunud reesuspositiivse isiku D-antigeeni kandvaid erütrotsüüte. ·Teistkordsel reesuspositiivse vereülekandmisel reesusnegatiivse verega isikule võivad varem tekkinud anti-D antikehad esile kutsuda reesuspositiivsete punaliblede aglutinatsiooni ja hemolüüsi, mis võib saada eluohtlikuks. Sellepärast ei tohi reesus negatiivse verega inimestele reesuspositiivset verd üle kanda. RASEDUSIMMUNISEERIMINE ·Kuigi loote vereringe on algusest peale ema omast eraldatud, pääseb juba raseduse ajal sageli ema vereringesse väike hulk loote punaliblesid. Platsenta võib "lekkida". Rohkem satub loote verd emasse siiski sünnitusel (või abordi) ajal. Kui loote ja ema punalibled on eri veregruppidest, siis võivad emal moodustuda nende vastu antikehad. ·Kui ema on Rh-ja loodeon Rh+ (isa on siis Rh+), võivad organismis tekkida antikehad Rh+- erütrotsüütide vastu