Ülejäänud partide ja hanede ning kõigi luigeliikide arvukus jääb enamasti alla kümne tuhande. Kurvitsatest on kevadise läbirände ajal arvukamad tutkas, mudatilder ja kiivitaja. Viimane neist on arvukas ka sügisesel rändeperioodil. 4. Pakri maastikukaitseala Pakri maastikukaitseala asub Harju maakonnas Paldiski linna haldusterritooriumil. Kaitseala suurus on 1451 hektarit. Maastikukaitseala asutati 1998. aastal, kaitsmaks rariteetseid ja teadusliku väärtusega geoloogilisi objekte ja elusloodust. Kaitseala koosseisu kuuluvad lahustükid Väike- ja Suur-Pakri saare põhjaosa, saartevaheline meri, Kappa ja Bjögränne saar ja Väike-Pakri saare lõunaosa. Paekalda kõrgus Pakri poolsaarel on kuni 25 meetrit, saartel kuni 13 meetrit. Paljanduvad Kambriumi ja Ordoviitsiumi liivakivid ning lubjakivid. Kihid, mis Paldiskis asuvad merepiiril, on neemel 15 meetri kõrgusel. Astangut läbivad rohked lõhed ja rikked
väärtpabereid. Esiletõstmist väärivad viikingiaegsed hõbeaarded Maidlast ja Koselt (11.–12. sajandist), mis sisaldavad unikaalseid ja äärmiselt haruldasi münte Saksamaalt, Inglismaalt, Skandinaaviast, Venemaalt. 13. sajandi alguse Kumna leius on kaks Eesti esimest, Tallinnas Taani kuninga Valdemar II käsul löödud raha. Pada kalmest aga tõid arheoloogid päevavalgele Liivimaa kõige varasema mündi – Riia piiskop Alberti penni. Üksnurme rahaleid 1530. aastatest sisaldab rea rariteetseid, Soome kaitsepühaku Henriku nime kandvaid münte, mida raehärra Jacob Richerdes lasi salaja lüüa Tallinnas. Liivi sõja algusaastatest pärineb üliharuldane viimase ordumeistri Gotthard Kettleri kullast topeltkulden. Väärtuslikke münte on kollektsioonis ka Rootsi ja tsaariajast. Raha virr-varr sai alguse Vene tsaaririigi kokkuvarisemisega. 1918. aasta lõpus tunnistati Eestis ametlike maksevahenditena: Tsaari-Vene, Venemaa Ajutise Valitsuse ja Nõukogude
Boets on kopeerinud. Sellel pildil kujutatud kabinet muutub muljetavaldavaks teatriks, hiigelgaleriiks, kus Allegooriad on esitatud kahe naise kujul, kes istuvad laua taga �mbritsetuna atribuutidest, mis v�imaldavad neid samastada Haistmisega, mida m�rgivad �rnal�hnalised lilled, ja N�gemisega, mille vahenditeks on peegel ja suurendusklaas. Galeriis on rohkelt tuntuimate Antwerpeni meistrite maale, antiikseid skulptuure, rariteetseid v��risesemeid, raamatuid ja astroloogilisi instrumente. Kaunistavat toredust lisavad pildile Putod vasakul ja kaks v�ikest ahvikest maali paremal nurgas. Teos k�idab kompositsiooni tihedusega, kus vaataja silm libiseb figuurilt figuurile ja m�rkab �ha uusi detaile, mida ta algul ehk t�helegi ei pannud, p��des samas �ra tunda galeriiseintele �lesriputatud t��de autoreid v�i taamal seisvaid skulptuure. ******
annaabi.ee 
