· äripartnerite usaldusväärsus; · uued konkurendid; · ekspordi puhul valuutakursi kõikumised. Analüüsi, mida oleks võimalik ette võtta nende riskide vähendamiseks? Kuidas plaanitakse nõrkused kõrvaldada, välised võimalused ära kasutada või kui suureks hindate väliste ohtude riski? 34. Riski juhtimine võib aidata teie ettevõttel eesmärkideni jõuda nii, et oma teel ei peaks te kogema shokke ja raputusi. 35. Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisileandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisileandja annab vastava tasu eest frantsiisilevõtjale kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ning tegevusmudel. · Frantsiislevõtjale pakutakse sageli väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel. · Frantsiisilevõtja on kohustatud tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või
allmaatõuge räästast maapinnani ulatuva prao. Hirm sundis inimesi kõikuvatest ja ragisevatest hoonetest pagema. Kirjelduse põhjal võib hinnata maavärina tugevuseks, Euroopa 12 pallisel skaalal, kuus palli (Joonis 1). Võib arvata, et tegu oli teadaolevalt tugevaima maavärinaga Baltikumis. Tõsi, Lõuna ja Ida-Eesti elanikud seda peaaegu ei märganudki, kuid Kesk-Eestis tundsid tõukeid üsna paljud. Tallinnas oli kõige selgemalt tunda raputusi kõrghoonete ülemistel korrustel. Näiteks Nõva laagri jäägri elumajas libisenud köögis olnud pesumasin ligemale meetri võrra seinast eemale, laes purunenud kolmeharuline armatuur ja köögikapi riiulil langenud küljeli veiniklaasid (Raukas, 1988). 4 Peatõukele järgnesid arvukad järeltõuked, neist kõige tugevamad umbes 10 minutit ja pool tundi hiljem. Järeltõukeid registreeriti tundlike seismomeetritega veel novembrikuuski.
maapinnani ulatuva prao. Hirm sundis inimesi kõikuvatest ja ragisevatest hoonetest pagema. Kirjelduse põhjal võib hinnata maavärina tugevuseks Euroopa 12 pallisel skaalal kuus palli. Võib arvata, et tegu oli teadaolevalt tugevaima maavärinaga Baltikumis. Tõsi, Lõuna ja Ida-Eesti elanikud seda peaaegu ei märganudki, kuid Kesk-Eestis tundsid tõukeid üsna paljud. Tallinnas oli kõige selgemalt tunda raputusi kõrghoonete ülemistel korrustel. Näiteks Nõval ühes elumajas libisenud köögis olnud pesumasin ligemale meetri võrra seinast eemale, laes purunenud kolmeharuline armatuur ja köögikapi riiulil langenud küljeli veiniklaasid (Raukas, 1988). Peatõukele järgnesid arvukad järeltõuked, neist kõige tugevamad umbes 10 minutit ja pool tundi hiljem. Järeltõukeid registreeriti tundlike seismomeetritega veel novembrikuuski.
Emiste kunstlikuks seemendamiseks on peale spermadoosi vaja tuubi avamiseks kääre, pipetti ja võimalusel veidi libestavat vahendit (näit. vedel parafiin) sperma sisseviimiseks. Häbememokki puhastatakse kuiva puhta paberiga (näit. tselluloospaberiga). Seemenduspipetid (kateetrid) Pipetid on seemendusseadmed, mis on ette nähtud kas korduvaks (kummipipetid) või ühekordseks käsutuseks (plastmassist pipetid). Enne seemendamist tuleb kuldispermat säilitada 16-18C juures, pimedas, vältida raputusi, paar korda päevas ettevaatlikult loksutada. KUNSTLIKU SEEMENDUSE LÄBIVIIMINE Spermatuub soojendatakse kuni kehatemperatuurini (kas soojas vees või vastu keha hoides) Häbememokad tuleb vajadusel puhastada kuiva puhta paberiga, et vältida mustuse sattumist tuppe. Pipetiotsik tehakse mõne parafiinitilga või eelnevalt lahtilõigatud tuubist võetud spermaga libedaks. Häbememokad aetakse laiali pöidla ja nimetissõrmega, nii et kateeter oleks kontaktis