2 11.5 16.7 Rukkikliid 86 10.8 12 16 Söödahernes 86 13.7 15.5 25 Vikk 86 13.8 11.7 30 Rapsiseemned 88 19.1 19.3 22.5 Linaseemned 88 17.9 19.6 24 Rapsikook 90 13.4 14.7 34.2 Rapsisrott 90 11.7 12.1 38.2 Linakook 90 14.4 15.8 31.7 Linasrott 90 12 13.3 35.5 Sojasrott 88 14.1 15.5 50 Päevalillesrott 90 9.3 10.9 38 Puuvillasrott 90 10.3 9.3 42 Kartul 22 13.3 15.6 9.2
(üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25-ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 26-28%, uba 26-28%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 16-20%, heina silod 15-22%, ristik ja lutsernhein 16-11%, kapsas ja juurviljapealsed 15-20%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 10-13% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 9-10%, kartul ja juurvili 6-9% TOORKIUD, TOORRASV JA N VABAD EKSTRAKTIIVAINED KUI TOITAINED
nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe proteiini. Neid tuleks sööta süsivesikuterikaste söötadega. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid –tärklist, suhkruid, toorkiudu. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Väga proteiinirikkad söödad (üle 40% proteiini kuivaines): verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, sojasrott, maapähklisrott, rapsisrott, puuvillasrott, söödapärm. Proteiinirikkad (20...40% proteiini kuivaines): kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Keskmise proteiinisisaldusega söödad (15...20% proteiini kuivaines): hea karjamaarohi, heina silod (sees liblikõielised), ristik-ja lutsernhein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 5 Napi proteiinisisaldusega söödad (10...15% proteiini kuivaines):
nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 2628%, uba 2628%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 1620%, heina silod 1522%, ristik ja lutsernhein 1611%, kapsas ja juurviljapealsed 1520%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 1013% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 910%, kartul ja juurvili 69%
annaabi.ee 
