defitsiidi korral takistatud; · rasv on energiaallikana vajalik vastsündinud loomadele, kelle seedeelundid ei ole veel täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida. Nad peavad seda saama piimarasva näol. Taimsete söötade toorrasvasisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivaines. Rohkesti on seda aga õlitaimede seemnetes - (päevalille-, 30%, lina-, 37,0, rapsiseemnetes üle 40%), kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Suhteliselt rasvarikkad on ka õlikoogid (linakoogis 17,0%, rapsikoogis sageli samapalju). Rohkesti rasva on ka täispiima kuivaines (üle 30%) Vähe on toorrasva heinas, teraviljas (1,7-2,0%), ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5- 4,7%. VITAMIINID Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Vitamiinid liigitatakse: · Rasvaslahustuvateks (A, D, E, K)
muna. Pruunidel munejatel esineb see. Munad on ka kalamaitselised. Nende munad ei haise, kui neile ei anta TMA-d sisaldavat sööta (nt rapsiseemned). Kesk- Euroopas kasutatakse palju. 10% pruunidest munejatest esineb FMO3- geeni defekt ja nende munad haisevad, kui rapsiseemneid anda. Olemas on geenitest, mille abil saab tuvastada defektse geeni kandjaid. Aretusest on hakatud välja jätma defektse geeni kandjaid, et saada FMO3 defektivabu pruune liine. Rapsiseemnetes on nt sinapiin. Rapsiseemned on hea, kergesti seeditav proteiiniallikas, esineb palju toorkiudu. Kalaõlis on kõrge TMA tase. Lisaks tanniinid (linaseemnetest) ja glükosinolaadid deaktiveerivad TMA oksüdaasi. Söödakulusid saab kokku hoida, kui kasutada FMO3 defektivabu kanu. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu
Kolesterool on vajalik, et sünteesida sapphapet, suguhormoone ning D-vitamiini. Rasvad koosnevad erinevatest rasvhapetest: küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata. Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomsetes rasvades ja mono- ning polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikus taimsetes rasvades. Küllastunud rasvhapped on näiteks võis, juustus, lihatoodetes ja kondiitritoodetes. Monoküllastumata rasvhappeid leidub oliivides, rapsiseemnetes ja pähklites. Polüküllastunud rasvhapped on lõhes, heeringas, pähklites, maisis ja päevalilleseemnetes. (Portaal Toitumine. Rasvad) 4.2 Rasvade tarbimine Rasvad peaksid kogu energiavajadusest moodustama 20-30 %. Saavutusvõime paranemiseks ei tohi rasvu tarbida alla 20% kogu energiavajadusest. Rasv on energiaallikas ning oluline rasvlahustuvate vitamiinide ja asendamatute rasvhapete allikas, mis on sportlase toidus väga tähtsad. (portaal Treeningplaan
annaabi.ee 
