ALTERNATIIVKÜTUSED Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp Rapsiõli mootorikütusena Biodiislikütuse tootmiseks kasutatakse peamiselt rapsi-, päevalille- ja sojaõli, harvem lina-, maapähkli-, oliivivõi mõnda muud õli. Euroopas kasutatakse biodiislikütuse produtseerimiseks valdavalt rapsiõli rapsiseemnete suure õlisisalduse tõttu. Rapsiõli mootorikütusena kasutamise üheks oluliseks argumendiks on juba eeltoodud taimeõlikütuste eeliste kõrval rapsiõli soodne energiabilanss (biokütuse tootmiseks kulutatud energia suhe toodetud biokütuse energiasse). Rapsiõli mootorikütusena Kui biodiislikütuse energiabilanss on 0.4,siis rapsiõlil on see 0.22 ning naftast toodetud diislikütuse energiabilanss on 0.18. Rapsiõli eelised ja puudused tulenevad selle erinevatest
Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 50 Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud meetmete tõhusus on küsitav, kuna pole kindel, kas nende rakendamine tasub end ära, isegi kui meetmed võimaldavad vältida saastumist. Rapsi puhul mängib olulist rolli tehniline saastumine, kuna transpordi käigus lähevad rapsiseemned väga kergesti kaduma. Nõuanne transportida GM rapsi maherapsist eraldi ja nii, et neid autost kaduma ei läheks, on kindlasti kasulik nõuanne. Samas ei hoia see ära rapsiseemnete levimisohtu pinnase teisaldamise või loomade kaudu. Saagikoristuse käigus jäävad põllule kuni 300 kg/ha rapsiseemneid, mis võivad pinnases kuni 15 aastat säilida. Pinnases säilinud seemnetest võivad tekkida uued taimed, mille toodetud seemned omakorda pinnases säilivad. Olukord tähendab tava- või maherapsi kasvatajate jaoks kooseksisteerimise tingimustes aastate vältel olulist GMO-dega saastumise allikat.
Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem, so oktoobri alguses või septembris. Kui põhk jääb põllule, siis on vajalik teraviljapõhu varajane muldasegamine ning sügisene hiline kündmine. Rapsi ja rüpsi kõlvikute künniaeg sõltub järelkultuurist. Kui järgneb talivili, siis on künd vahetult peale koristamist. Suviteraviljade kasvatamisel tuleb oodata ära koristuskäigus põllule varisenud rapsiseemnete tärkamine ja alles seejärel künda. Hernekõlvikud tuleks künda oktoobri lõpus, samuti ka liblikõielised haljasväetiskultuurid kuna need liblikõielised kultuurid seovad endaga mügarbakterite abil lämmastikku ning lagunemine hakkab koheselt toimuma. Süsiniku ja lämmastiku suhe on seal kitsas ning lagunemine on intensiivne. Kui vara künname, siis võib lämmastik lihtsalt välja leostuda. Kevadel külvatud seemnetest kasvanud haljasmass küntakse sama aasta sügisel mulda
Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis okt. II-III dekaad. Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem s.o oktoobri alguses või septembris. Kui põhk jäetakse põllule, siis on vajalik teraviljapõhu varajane muldasegamine ning sügisene hiline kündmine. Rapsi ja rüpsi kõlvikute künniaeg sõltub järelkultuurist. Kui järgneb talivili, siis künd vahetult pärast koristamist. Suviteraviljade kasvatamisel tuleb oodata ära koristuskäigus põllule varisenud rapsiseemnete tärkamine ja alles seejärel künda. Hernekõlvikud tuleks künda oktoobri lõpus. Liblikõielised haljasväetiskultuurid: Kevadel küntud seemnetest kasvanud haljasmass küntakse sama aasta sügisel mulda. Mida hiljem see toimub, seda suurem on olnud haljasväetise mõju järelkultuurile. Veelgi efektiivsemaks on osutunud haljasmassi muldakündmine järgmise aasta varakevadel. Mitmeaastaste rohumaade ja söödipõldude ümberkündmine peaks toimuma oktoobri esimesel dekaadil.
annaabi.ee 
