toimumise ajal. Näiteks on tegevus töö masinaga, töö käsitööriistadega, käsitsi teisaldamine, juhtimine, sõitmine, liikumine, juuresviibimine. Vigastuse vahetu tekitajana kirjeldatakse sündmust, mis põhjustas vigastuse. Näiteks võib olla sündmuseks kokkupuude masina liikuvate osadega või liikuvate esemetega, liiklusavarii, kukkumine millelegi, komistamine. Raporti osa 5 - Põhjused, mis viisid tööõnnetuseni Märgitakse raportil näidatuist üks või mitu põhjust, millised uurimistulemuste põhjal viisid tööõnnetuseni. Puudulik väljaõpe või juhendamine märgitakse juhul, kui tööõnnetuse uurimise käigus tuvastati, et töötaja või õnnetuse põhjustanud teis(t)e töötaja(te) juhendamist ja väljaõpet ei olnud läbi viidud vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Sotsiaalministri 14. detsembri 2000.a määruse nr 80 “Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” või
juhendaja); 14 12) töö kaitsmine. Töö tegevuse planeerimisel püstitatakse hüpotees vaid juhul, kui praktilise töö järgselt toimub ka kvantitatiivsete (numbriliste) andmete kogumine tegevuse analüüsimiseks. Andmeanalüüs esitatakse vastavalt KJPG praktilise töö juhendis esitatud nõuetele. 3.3. Praktilise töö raporti struktuur Praktilise töö raportil on kindel struktuur. Raport koosneb järgmistest osadest: 1) tiitelleht; 2) sisukord; 3) sissejuhatus; 4) praktilise töö läbiviimise kirjeldus: a) töö sooritamiseks vajalik taustinformatsioon (oleneb teemast); b) tööprotsessi kirjeldus etappide kaupa, vajadusel lisada pildimaterjal või heli/videosalvestis, mis võib olla viitega lingile; c) kaasatud partnerid; d) tegevuste analüüs; 5) tagasiside analüüs (vajadusel); 6) kokkuvõte;
Naised said palka poole vähem kui mehed ja lapsed said veel omakorda poole. Kurikuulsaks sai 1833 Briti parlamendisaadiku M. Sadleri(?) raport. Sadler oli 1832 kogunud põhjalikult materjali lastetööolukorra kohta tekstiilivabrikutes. Ta eesmärk oli tõestada, et see teema vajab reguleerimist. Tema raport tõi selgelt esile laste töö väga julma ärakasutamise, varase invaliidistumise, olukorra, kus lapsed ei saanud korralikult magada(12-h tööpäevad). Raportil oli väga suur mõju Briti ühiskonnas ja tõest õmbas tähelepanu. Sadleri raport sai ka väga palju kriitikat. Ta oli tuntud selle poolest, et tema kinnisidee oli võidelda laste tööõiguste eest. Seetõttu seati kahtluse alla ta uurimismeetod: valikulised küsimused/kajastamine. Sadleri raporti tulemusena tekkis avalikkuse nõue, et laste töö piirataks 8. tunnile nädalas ja esitati olulisi nõudmisi, et üldse ära keelataks
annaabi.ee 
