Eesti-Rootsi kahepoolsed suhted on läbi aegade olnud väga head ja tihedad nii majanduse, kaitsekoostöö kui ka kultuurikontaktide vallas Rootslased on ühed varasemad tuntud rahvusvähemustest Eestis, kes elavad peamiselt Eesti põhja- ja läänepoolsetel rannikualadel, väiksematel saartel ja Noarootsi poolsaarel. Rootslased saabusid Eestisse 13. sajandil, veel enne, kui Eesti läks Rootsi valitsuse alla Liivi sõja tulemusena. Mitmed Lääne-Eesti linnad, külad ning rannikusaared kannavad Rootsi nimesid: Hosby, Einbi, Österby. Need kõik olid nn. aibolanderite asulad (eesti keeles `rannarootslased' või `eesti-rootslased') Perioodi, mil Eesti kuulus Rootsi valitsemisalasse (16291710) nimetatakse sageli Kuldseks Rootsi Ajaks Gustav Adolf II eestvedamisel sündisid Tartu Ülikool ning Gustav Adolfi Gümnaasium, Põhjasõja ajal peatus Eestis Rootsi kuningas Karl XII ning tänapäevalgi on liikvel palju Karl XII'ga seonduvaid legende ja lugusid.
29) Ühenda omavahel kolooniad ja emamaad 1) Hispaania Kuuba, Haiti saare idaosa (tänapäeva Dominikaani Vabariik) ja Puerto Rico 2) Inglased Bermuuda saared, Jamaica, Guatemala, Moskiitoranniku (Belize) ja mõned VäikeAntilli saared (Neitsisaared) 3) Prantsusmaa Guadeloupe, Martinique, Haiti lääneosa (Haiti Vabariik) 4) Holland Venetsueela rannikusaared Aruba ja Curacao 5) Taani St. Thomase saar 6) Kuramaa hertsogiriik Tobago 30) Miks olid inimesed alguses vaktsineerimise vastu? Usu tõttu, eriti esialgu väiksemad religioonid nagu protestandid, kalvinistid. 31) Miks toimusid varauusaja algul ulatuslikud metsaraiumised? Laevade ehituseks, puusöega varustamiseks. 32) Millised keeled domineerisid Euroopas varauusajal? Seni olulisel kohal olnud
kolonistidega. Usutunnistuselt jäid Prantsuse kolooniad katoliiklikuks, hugenotte kuninga valdusteks peetavatesse kolooniatesse ei lubatud. Mõisted Lääne- ja Ida-India. Lääne-India- kompanii asus korraldama kaubandusr Põhja- ja Lõuna-Ameerikaga Ida-India- kaubakompanii, mis korraldas kaubandusr Aasia suunal Euroopa riikide tähtsamad koloniaalvaldused varauusaja lõpul. holland- indoneesia, venetsueela rannikusaared, brasiilia põhjaranniik inglismaa- bengali-gangese alamjooksu alad, bermuuda saared, jamaica, guatamaala moskiitorannik, mõned väike-antilli saased(neitsisaared) prantsusmaa- madagaskar, guadeloupe, martinique ja haiti läänepsa hispaania- filipiinid, kuuba, haiti saarte idaosa, puerto rico portugal- ida-timor, mosambiik taani- st.thomase saared Nii nagu portugallased, organiseerisid ka hollandlased Aasiasse viiva meretee äärde asunduste
Uue Maailma koloniaalne hõivamine algas Lääne-India saarestikuga, millest kujunes koloniaalkonkurentsi sõlmpunkt. Hispaania kätte jäid Kuuba, Haiiti saare idaosa (tänapäeva Dominikaani Vabariik) ja Puerto Rico, inglased haarasid oma valdusesse Bermuuda saared, Jamaica, Guatemaala Moskiitoranniku (Belize) ja mõned Väike-Antilli saared (Neitsisaared), prantslastele läksid Guadeloupe, Martinique ja Haiti lääneosa (Haiti Vabariik), hollandlastele Venetsueela rannikusaared Aruba ja Curaçao, taanlastele St. Thomase saar. Mõnda aega oli Tobago näol Lääne-India saarestikus oma koloniaalvaldus koguni Kuramaa hertsogiriigil. Brasiilia põhjaranniku hõivasid hollandlased, kes pärast portugallaste väljatõrjumist kasutasid seda ala strateegilise tugipunktina teel Aafrika lõunatippu. Hollandlased jätkasid ka portugallaste alustatud neegerorjade sissevedu Lääne-Aafrikast. Hispaania ja Portugali väljatõrjumine Lõuna-