maastikukaitseala. Sookuninga looduskaitseala (http://www.ramsar.org...). 3 Matsalu rahvuspark oli Ramsari märgalade nimekirjas (toona looduskaitseala staatuses) juba Nõukogude Liidu ajal (Primack jt., 2008). Hiljemalt aastaks 2010 on planeeritud nimetada Ramsari- aladeks veel järgmised märgalad: Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike väin koos rannikuribaga, Avaste soo, Näitsi-Võlla raba, Agusalu soostik, Mullutu- Suurlaht, Vasknarva vanajõgede luht, Reigi ja Kootsaare-Mudaste rannaniidud, Tõstamaa rannaniidud, Hari kurk (Keppart, 2006). Milleks kaitsta märgalasid? Märgalad puhastavad vett, rabad reguleerivad aastaringselt pinnasevee taset ja jõgede veereziimi. Kui arvestada, et rabad seovad ja talletavad turbana kliima soojenemise ohtu põhjustavat süsihappegaasi, siis saab mõistetevaks rabade eriline roll elu järjepidavuse
Piirissaare MKA; Endla LKA; Hiiumaa laidude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA; Muraka LKA; Nigula LKA; Puhtu–Laelatu LKA ja Nehatu LKA; Vilsandi RP; Soomaa RP. Eesti Ramsari alad II: Laidevahe LKA (Siiksaare laht); Sookuninga LKA; Agusalu LKA; Leidisoo; Lihula MKA; Luitemaa; Haapsalu- Noarootsi märgala; Nigula ja Sookuninga kuuluvad Põhja-Liivimaa piiriülese märgala kompleksi. Eesti varunimekiri: Puhatu LKA; Väike väin koos rannikuribaga (hoiuala); Vasknarva vanajõgede luht – Struuga MKA; Avaste soo; Nätsi-Võlla LKA; Paope LKA; Kõrgessaare-Mudaste hoiuala; Rahuste LKA; Kaugatoma-Lõu hoiuala. Washingtoni konventsioon (CITES): Maailma suurim looduskaitsealane konventsioon. Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon. EM: reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Elevant, angerjas, tiiger. Berni konventsioon (teema):
o veelind – lind, kes ökoloogiliselt sõltub märgaladest o Eesti alad: Matsalu RP, Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA, Piirissaare MKA, Endla LKA, Hiiumaa laidude MKA, Käina lahe-Kassari MKA, Muraka LKA, Nigula LKA, Puhtu-Laelatu LKA, Nehatu LKA, Vilsandi RP, Soomaa RP, Laidevahe LKA (Siiksaare laht), Sookuninga LKA, Agusalu LKA, Leidisoo, Lihula MKA, Luitemaa, Haapsalu-Noarootsi märgala, Puhatu LKA, Väike väin koos rannikuribaga (hoiuala), Vasknarva vanajõgede luht (Struuga MKA), Avaste soo, Nätsi-Võlla LKA, Paope LKA, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala, Rahuste LKA, Kaugatoma-Lõu hoiuala Berni konventsioon: o sõlmiti 1979. aastal, jõustus 1982. aastal o teema: Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (Rio de Janeiro): o allkirjastati 1992. aastal
annaabi.ee 
