Napib päikesepaistet ning soojust. Taigarahva peamiseks tegevusalaks on ajast aega olnud metsandus, jahindus ja kalandus ning ka loomakasvatus. Maavararikastes piirkondades lisandub maavarade kaevandamine ja maakide rikastamine. Kuna taigavööndis leidub palju kiirevoolulisi energiarikkaid jõgesid, siis on nii Põhja-Ameerikas kui ka Euraasias ehitatud arvukalt hüdroelektrijaamu. Odavat veeenergiat kasutavad värvilise metallurgia ning paberi- ja tselluloositootmise ettevõtted. Rannikurahvad on läbi aegade tegelenud vaala-, hülge- ja kalapüügiga ning mereandide kogumisega. KOKKUVÕTE Okaspuud tekkisid ligi 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist . Okasmetsad kannatavad talvekülma ja tulevad toime vähese niiskusega. Loomastik on seal suhteliselt liigivaene, sest okasmetsast on raske endale toitu leida. . KASUTATUD KIRJANDUS: *Õpilase entsüklopeedia *Looduse entsüklopeedia * http://www.mindmeister.com/maps/show_public/47562627 * http://www.geo.ut
tingimused inimtegevuseks ja -asustuseks rasked. Põllukultuuride kasvatamiseks sobivaid maid leidub vähe, kuna napib päikesepaistet ning soojust. Taigarahva peamiseks tegevusalaks on ajast aega olnud metsandus, jahindus, kalandus ja loomakasvatus. Maavararikastes piirkondades lisandub maavarade kaevandamine ja maakide rikastamine. Põhja-Ameerikas kui ka Euraasias on ehitatud arvukalt hüdroelektrijaamu, kuna taigavööndis leidub palju kiirevoolulisi energiarikkaid jõgesid. Rannikurahvad on läbi aegade tegelenud vaala-, hülge- ja kalapüügiga ning mereandide kogumisega. SEGA-JA LEHTMETS Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu.
lõpuks otsa. Nõnda on juhtunud mitmes Venemaa piirkonnas. Seevastu Soome ja Rootsi on juba õppinud oma metsi õieti majandama. Taigarahva peamiseks tegevusalaks on peale metsanduse veel ka jahindus, kalandus ning ka loomakasvatus. Maavararikastes piirkondades lisandub maavarade kaevandamine ja maakide rikastamine. Kuna taigavööndis leidub palju kiirevoolulisi energiarikkaid jõgesid, siis on nii Põhja-Ameerikas kui ka Euraasias ehitatud arvukalt hüdroelektrijaamu. Rannikurahvad on läbi aegade tegelenud vaala-, hülge- ja kalapüügiga ning mereandide kogumisega. Tundra Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e. alpiinne kõrgel Euroopa tundra jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima
Läänest itta hõreneb inimasustus, asulad on väiksemad ning paiknevad harvemini kui lõuna poole jäävatel aladel. Põllukultuuride kasvatamisekssobivaid maid leidub vähe. Taigarahva peamiseks tegevusalaks on metsandus, jahindus ja kalandus ning loomakasvatus. Maavararikastes piirkondades lisandub maavarade kaevandamine. Kuna taigavööndis leidub palju kiirevoolulisi energiarikkaid jõgesid, siis on nii Põhja-Ameerikas kui ka Euraasias ehitatud arvukalt hüdroelektrijaamu. Rannikurahvad on läbi aegade tegelenud vaala-, hülge- ja kalapüügiga ning mereandide kogumisega. 2. Euraasia saared ja saarestikud. PILET 10 1. Tundra. TUNDRA ASEND JA KLIIMA Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse