kala töödeldakse laeval, kalakombinaadid seal kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht sellega tegelevad ainult suurriigid (Jaapan, USA, Venemaa, Hiina) *püük siseveekogudest tehniliselt kõige lihtsam kalad suurima toiteväärtusega varud ülepüügi tõttu väiksed paljudes piirkondades on siseveekogud saastunud tööstuslikus püügis tähtsust ei oma oluline paljudes arengumaades oma tarbeks (näit. Hiina, India, Indoneesia) *rannikupiirkondadest (enamus tuleb sealt): -rannikupüük väikeste paatide või laevadega lühema perioodi jooksul toimub peamiselt territoriaalvetest - territoorium, mis kuulub sellele riigile, 3-12 meremiili rannikust. Teised loata siseneda ei tohi. Eestis 12 meremiili(aga ka majandusvetest ) püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades tööstuslikus püügis ei oma tähtsust suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias -avamerepüük
lääneprovintsid ülemaalise teedevõrguga; põhja-lõuna ning ida-lääne raudteevõrgustiku laiendamine; maagasijuhtme rajamine, mille eesmärgiks on transportida Xinjiangi- Uiguuri gaasi Shanghaisse ja teistesse rannikupiirkondadesse; õhuliikluse laiendamine. Keskkonnaprojektides on olulisel kohal võitlus kõrbe pealetungiga ja alade taas- metsastamine. Kuigi 10 mlrd USD- ga viimase viie aasta jooksul jääb piirkond rannikupiirkondadest välisinvesteeringute osas veel tublisti maha, on kanda kinnitanud sellised suurfirmad nagu Toyota, Motorola, Shell, British Petroleum jt. Lääne- regioonidesse on investeerinud ka 10 000 Ida-Hiina ettevõtet. 6. KASUTATUD KIRJANDUS Elektroonilised allikad 1. https://www.cia.gov/library/publications (06.01.2009). 2. http://web-test.mfa.ee/est/kat_52 (06.01.2009)
teisi regioone ymber maailma. 1964 aastal Alaskas toimunud maavärina järgne tsunaami järel olid kõik kindlad et tuleb luua ülemaailmne hoiatussüsteem. Hoiatussüsteem tugineb vaatlusjaamade võrgustikule, mis jälgivad seismilisi sündmusi ja veekõrguse muutusi. Tsunamihoiatus antakse kui vaatlussignaalid näitavad ühest keskusest lähtuvat lainevööndi radiaalset kiiret liikumist. Hoiatust tehes võetakse arvesse protsessi tugevust, toimumispaika ja selle kaugust rannikupiirkondadest, põhja sügavust ja reljeefi ning võimalike teelejäävate saarte ja saarerühmade mõju tsunami tugevusele ja suunale. Vaikse ookeani piirkonna tsunami-hoiatussüsteemi esimesed vaatlusjaamad pandi paika juba peale Teist Maailmasõda. Vaikse ookeani hoiatuskeskus asub Hawaiil. Rahvusvaheline koordinatsioonirühm (The International Coordination Group for the Tsunami Warning System in the Pacific (ICG/ITSU)) asutati aastal 1968. Vaikse
2009) Siiamaani pole täpselt teada, mis moel põhjustas Chicxulubi meteoriidi plahvatus massilist Maa loomade ning taimede väljasuremist. Teadlased arvavad, et meteoriidi põrkekohas tõusis temperatuur tohutult (u 20 000 kraadini). Aurustus miljoneid tonne maapinda, ookeanile rullusid 120 meetri kõrgused lained. Plahvatuse käigus paiskus 7 õhku umbes 200 000 km3 mulda ja kivimeid. Seismiline lainetus maakoores võrdus 12-pallise maavärinaga. Rannikupiirkondadest pühkis meri minema kõik elava. Ürgmetsi ja rohumaid laastasid hiiglaslikud tulekahjud. Meteoriidiplahvatusel õhku lennanud tolm võis varjutada Päikese aastateks. Taimed närbusid ning taimetoidulised loomad surid nälga. Temperatuur langes väga madalale ja suur hulk loomi külmus surnuks. Kui tolm oli lõpuks maha vajunud, tungisid päikesekiired tasapisi üha sügavamale ning soojendasid meteoriidiplahvatusel õhku paiskunud tohutuid veeaurupilvi.
annaabi.ee 
