Sugukpsus: 5. elukuul. Pesitsusaeg: Lunapoolsetel aladel augustist jaanuarini, phjapoolsetel juunist septembrini. Pesakondade arv: Toidukllusest olenevalt 1-3. Munade arv: 5-6. POJAD Linnupojad kooruvad 17-20 peva mdudes,. Algul toidavad vanalinnud neid papagoipiimaga, mis on ssivesikuterohke ning meenutab imetajate piima. Hiljem hakkavad saama pugust vljagatavat poolseeditud toitu. Pojad on lennuvimelised umbes kuu aja vanuselt. - Viirpapagoide leviala. Elavad Austraalias, vljaarvatud mandri rannikuosa. Vaid rmusliku pua korral juavad viirpapagoid rannikualadele
asuv kaldaastang. Olemuselt on tegu liivarannaga. Nähtused rannatsoonis: Lainetuse ja hoovuste toimel on kaldale uhutud väiksemaid kive. Vesi, mis on sattunud veepiirist kaugemale (ajutiselt) on tekitanud sinna erinevaid pinnavorme kulutuse tagajärjel. Kaldal olevad kõrgemad pinnavormid on kulutuse toimel paljandund. Tegemist on kulutusrannikuga. Laugrannik. Protsessid: Merevee lainete ja tõenäoliselt ka tuulte mõjul on tekkinud rannikuosa, mis veepiirilt on madalam ja kõrgem kalda poole minnes. Tegemist on olnud valdavalt purustava tegevusega, kus on toimunud lainetuse abrasioon, lahustamine ja hoovuste erosioon. Aga on toimunud ka pinnase edasikanne ja settimine. On näha, et vesi on mõjutanud kõrgemal asuvat pinnast, seda uuristanud ja muutnud erinevalt, olenevalt, kui pikka aega on lained mingit pinnaosa mõjutanud. Protsesside puhul mõjutavaks teguriks on olnud suund, kuhu poole hoovus on tulnud.
organisatsioonid. Tallinna sadam on suurem kui ülejäänud Eesti sadamad kokku, Tallinna lennujaam on ainus tõeline lennujaam Eestis. Kuid Tallinn on ka kultuurilinn, seal asuvad Eesti tähtsamad kultuuri- teaduse- ja haridusasutused. Ainult kõrghariduse ja tervishoiu alal suudab talle konkurentsi pakkuda Tartu. Esikoha hõivas Tallinn tänu asendile mere ääres, laevasõiduks soodsaima rannikuosa keskel. Kuid ta pole alati olnud vaieldamatult tähtsaim linn Eestis. Veel XIX sajandi lõpul oli Tallinn võrdlemisi väike linn, millega esikoha pärast konkureerisid Tartu ja Narva. Kuid Eesti iseseisvudes 1918. oli Tallinn oma konkurendid selgelt võitnud ja keegi ei kahelnud enam, et just Tallinnast peab saama iseseisva Eesti pealinn. Eriti kiiresti kasvas Tallinn nõukogude võimu ajal, kui siia asus palju tulnukaid ja temaga liideti hulga naaberasulaid, sealhulgas linnugi
annaabi.ee 
