koguses vihma ja mõned ojad laskuvad sealt orgu. Üldiselt on aga isegi Andid väga kuivad. Seetõttu, kuigi Andid on seal kõrged, pole nad järsud: kuristikke on vähe ja nende vahel on mäenõlvad lauged. Atacamas on väga kaua olnud kuiv kliima; on tõestatav, et vähemalt 19 miljonit aastat pole seal niisket kliimat olnud. Idast kaitseb Atacama kõrbet Atlandi ookeanilt lähtuva niiskuse eest Andide kõrgmäestik, kus kõik pilved end lume näol tühjendavad. Oli aeg, kus joogivett veeti rannikulinnadesse aurikutega ning ühe lahendusena magestati merevesi. Tänapäeval tuuakse suurem osa vajaminevast veest otse Andide nõlvadelt võimsate torujuhtmetega. Vaid üks, Loa jõgi läbib Andidest lähtudes Atacama kõrbest. Kõik teised Andidest algavad ojad kaovad Atacamat läbivas orus soolakutesse. Omapärane on see, et soolakutes leidub suurel hulgal Tsiili salpeetrit. Esmaasukad jõudsid siia juba 11 000 a tagasi. Atcamenose kultuuri kõrgaeg saabus 12.
HIINA Hiina on eksisteerinud ühtset pärandit kandva riigina alates 221. Aastast e.m.a. Praegune Hiina Rahvavabariik kujunes 1949. aastal. Hiina asub euraasia mandri kaguosas, Ida-Aasia maailmajaos. Hiina on suur riik, seal elab ligi 1000 korda rohkem inimesi, kui Eestis. Hiina pinnareljeef on väga vaheldusrikas. Riigi lõunaosas asub maailma kõrgeim mäestik Himaalaja. Himaalaja mäestikust põhja jääb suur Tiibeti mägismaa. Loodeosas asub Tjan–Šani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega- ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmetsa. Hiina suurim saar on Taiwan (36,008 km2), kaks pikimat jõge on Huang He (4845 km) ja Jangtse (6300 km), kõrgeim tipp on Mount Everest (8850 m). Naaberriigid on loodest Kasahstan; põhjast Mongoolia...
omanike juurde tööle kui teenijad. Koloniaalse võimu all tekkisid istandused ja alustati eksporti. Antananarivosse ehitati sillutatud puiesteid ja väljakuid, Rova palee muudeti muuseumiks. Ehitati koole maa ja rannikupiirkondadeese kuhu Merina monarhia ei ulatanud. Kooliharidus muutus kohustuslikuks 6 -13 aastasetele lastele ja suunitlus oli prantsusekeelsele haridusele. Asuti ehitama raudteid Antananarivost rannikulinnadesse. II maailmasõja ajal võitles Prantsusmaa eest ligi 46 000 meest Prantsusmaal, Marokos ja Süürias. Mõned Saksamaa liidrid pakkusid välja, et Euroopa juudid peaks saadetama Madagaskarile, aga sellest plaanist ei saanud asja. Peale II maailmasõda, aastal 1942, kui Prantsusmaa kaotas Saksmaale võtsid Madagaskaril võimu inglased, et kindlustada end Jaapani vastu. 1947 võtsid Malagasyd võimust ja peale aastast võitlust, kus hukkunute hulk oli 10 – 80
annaabi.ee 
