MÕISTED · Hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. · Eepos pikk jutustav teos, üldjuhul värsivormis, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel . · Polis - linnriik, mis hõlmas linna kpps ümbritseva maa-alaga. · Akropol - polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. · Agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats. · Aristokraatia kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed. · Kodanik inimene, kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta, ( linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik, ühtlasi ka sõjamees ) · Rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal . · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud . · Türann isehakanud valitseja . ISIKUD...
Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid? Winterhoff, Michael 2010 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on anda Winterhoff´i raamatu teise peatüki ülevaade. Teises peatükis räägitakse mis meie lastel viga on ehk kas psüühika areneb iseenesest. Raamatu autorist Raamatus on kirjutatud vestlusest Sebastiani ema ja psühhiaatri vahel. Ema vastustest jääb kõlama aga päris mitu sellistes olukordades levinud arvamust: · Lapse õpiraskuste eest vastutavad õpetajad. · Tegelikult on laps teistsugune, ainult ta ei näita seda välja. · Laps ei näita oma võimeid, kuna tal pole huvitav. · Lapse probleemid saab lahendada, kui otsida õpiabi spetsialistidelt väljastpoolt kooli. Proua otsib meeleheitlikult seletusi lapse käitumisele ja üritab olla vastutustundlik. Hoolimata sellest istuvad nad ühel päev psühhiaatri kabinetis, et sealt viimase väljapääsuna abi saada. Võim laste kätte! Võim laste kätte? Herbert Grönemeyer nõudis 1986. A...
MICHAEL WINTERHOFF "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" Aastapikkuse vaatluse tulemuse kinnitavad, et enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase tasemel. Teisisõnu on nende noorte psüühika väikelapse tasemel, nende füüsilie ja psüühilise vanuse vahel haigutab suur lõhe. Seetõttu ei suudagi nad ümbritsevatega normaalseid suhteid arendada. Igasugune lähenemine neile näib ilmvõimatu. Nad terroriseerivad teisi enda umber ja on välistele suunamiskatsetele täiesti immuunsed. (12
Meie, täiskasvanud peame olema võimelised tunnetama, et lapse psüühika vajab vanema inimese kujundamist. Jääb loota, et vanemad näevad ja märkavad oma suhtlemis- ja kasvatuslikke vigu enne, kui on juba liiga hilja ja, et nad pöörduksid tagasi nende sobiliku rolli juurde. Et vanemad saaksid aga tõest peegeldust oma käitumisvigadele, olekski neil kindlasti vaja lugeda selliseid raamatuid nagu M. Winterhoffi „Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?“ ja J. Sinkkoneni „Mida on lapsel kasvamiseks vaja?” Kasutatud kirjandus: Winterhoff, M. (2009). Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid? Tallinn: Väike Vanker Sinkkonen, J. (2011). Mida on lapsel kasvamiseks vaja? Tallinn: Varrak
MIKS ? Vaadatud film tekitas minus mitmesuguseid negatiivseid tundeid. Nähes jõhkraid otsuseid, mille inimesed on ellu viinud ja mis on toonud kaasa paljudele meeletuid kannatusi, jäävad õhku küsimused, millele vastuseid leida on raske. Maailmas on palju erinevaid inimesi ning igalaühel neist on oma arusaamad elust ja ühiskonnast. Kuid on keeruline aru saada nendest, kelle maalimapilt on nii kitsas, et nende jaoks eksisteerivad ainult ühesugused inimesed ning kõigil teistsugustel elamisõigust pole. Vaadates tänapäeva küllaltki vabamaailma tekib lausa ahastus sellise väärmõtlemise peale, mis aastaid tagasi uue ühiskonna loomise alusteks olid. Oleks siis asi mõtlemisega piirdunud. Kuidas said veel sellised inimesed võimule ning miks nende otsustel nii palju toetajaid oli, et jõhkrad teod suudeti ellu viia? Minevikus on olnud palju ainuvalitsejaid, kes on saavutavad oma võimu vägivallaga või pi...
Riigi huvid olid üksikisiku huvidest tähtsamad. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini. Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. ATEENA Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristrokraatia. Aastal 594 eKr kärpis Solom rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Soloni reformid panid aluse demokraatia arengule. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid, kuid nende kukutamise järel kehtestati kõigile kodanikele võrdsed õigused. Ateena ehitas endale Kreeka võimsama laevastiku, millest tekkis Ateena mereliit.. Ateena vallutas teised liitlased oma võimule. Riigid maksid andamit ja Ateena tugevdas oma laevastikku veelgi, sellega tõusis vaeste kodanike osatähtus, kes teenisid sõudjate ja madrustena ja tagasid sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenast demokraatlik riik, kus kõigil kodanikel olid võrdsed õigused
kodaniku osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka s�jav�e. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul. Igas linnriigis oli n�ukogu. Selliseid riike, kus domineerisid suursugused ja rikkad, nimetati aristokraatlikeks. Linnriigi s�jav�gi koosnes kodanikest. Rikkad �ritasid oma v�imu suurendada. Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupid, mis �ritasid riigijuhtimist enda k�tte saada. Sageli viisid sisevastuolud t�rannia kehtestamisele. T�rannid toetusid s�jalise j�ule, kuid p��dsid saavutada ka oma kodanike toetust. Tihti �ritasid nad vaeste eluolu parandada. Aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid tahtsid ka ise riigijuhtimisest osa v�tta. Segadusi ja t�ranniat �ritati v�ltida seaduste �leskirjutamisega. Sparta riik Keskuseks oli Lakoonika. Asukohaks L�una-Kreeka. Sparta kodanikkond - spartiaadid. Riigi �lej��nud elanikkond oli nende v�imu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid
annaabi.ee 
