Tähtsaimad on siiski rootslaste muistsed priiusekirjad, mis määravad rootslaste õigused ja koormised, kuid keegi ei tea, kus vabadusekirjad võiksid paikneda. Viimane, kes neist midagi teadis, oli Getteri katku surnud isa. Kui kohalikus kirikus toimus leeritamine, sai Clemet aru, kus priiusekirjad on ning võttis need oma hoole alla. Rääkis neist ainult Getterile ja oma paatkonna ülemale, Knutersi Christianile. Rootslaste muistsed priiusekirjad polnud tähtsad mitte ainult rannarootslastele, vaid ka balti aadlikele. Aadlikud tahtsid kirju enda kätte selleks, et neid hävitada ning poleks ühtki kirjalikku tunnistust rootslaste vabaduse kohta. See oli majanduslikult kasulikum aadlikele, kuna nad soovisid talupoegi pärisorjastada. Romaanis oli erinevaid probleeme. Suurim probleem oli vabaduskirjade leidmine, säilitamine, õigesti kasutamine. Selle ümber keerlevadki kõik kolm raamatut (,,Näkimadalad I,II ja III"). Kuid tegelastel oli ka isiklikke probleeme
39. Rannarootslased turistil on täna võimalus piirkonnas ringi liikudes lugeda rootsikeelseid kohanimede silte. Muuseumides saab kuulda erinevaid lugusid kunagisest rannarootslaste elust. Turistile saab külastuseks soovitada: Rannarootsi muuseumis Haapsalus; Vormsi muuseumi; Ruhnu muuseumi. Kuna päris rannarootslasi turistidele näidata ei ole, on Rannarootsi muuseum elustanud rannarootslastele omaseid tegevusi. Näiteks korraldatakse paadi tõrvamisi, kalaküpsetuspäev, taastati rannarootslaste hülgepüügilaev Jaala, millega saab turist merele sõitma minna jms. 40. Eestlaste traditsiooniline pulm Rahvuspargid ja looduse suurvormid 41.Põhja- ja Lõuna-Eesti eripära 42.Balti klint 43.Karst 44.Vooremaa 45.Liivakivipaljandid 46.Matsalu 47.Lahemaa Palju metsloomi, palju tegevusi(kalapüük, ujumine, matkarajad), telkimisala, lõkkeplats. Suured rändrahnud 48. Soomaa
• Lõuna-Eesti on kultuuriliselt traditsioone säilitav, alalhoidlik ja see ilmneb eriti Mulgi ja Setu aladel. • Vana rõivastus viis säilis 19. sajandil II poolel. • Mulgimaa omapäras võib siis olla tänu Lätlaste asutustest ja Setumaa on tugevate vene mõjudega. • Lääne-Eestit ja saari võetakse kui ühte tervikut, millel on tugevad Kesk-Euroopa ja Skandinaavia mõjutusi. • Ja need mõjutused tulid tänu rannarootslastele kes asusid sinna 13.sajandil. • Lääne-Eesti oli 19.sajandil veel majanduslikult maha jäänud kuna kalapüügiline ja meresõidule oli põllundus teisejärguline. • Seal säilisid mitmed ammu käibelt kadunud tööriistad. • Vannasader ( vanemat tüüpi ader). • Sebaregi • Tänu elvale suhtlemisele teiste rahvastega levisid siis ka uued töövõtted, Lääne- Eesti meeste töödes kaunistatud käsitööd.
annaabi.ee 
