(Raik 1958: 12) 29 1889. aastal Pärnu kuurordi esimese raviasutuse munipalitseerinud linnavalitsus koosnes peamiselt sakslastest ja nende mõjul otsiti arenguideid ümberkaudsetest kuuror- tidest ehk tänapäeva mõistes käidi ühel õppereisil Kuressaares ja Riia rannas (Eerme 1931: 7). Naastes leiti, et Pärnul pole eeldusi saada puhkekuurordiks, mistõttu tehti ambitsioonikas plaan ravikuurordi rajamiseks. See hõlmas kogu rannapiirkonna välja- ehitamist ja järgneva 25 aasta jooksul tõusiski Pärnu kuurort Läänemere piirkonnas arvestatavaks konkurendiks. Lisaks linna raviasutusele eksisteerisid sel ajal vaid üksikud eraarstipraksised ehk eraravilad, kus kasutati samuti raviks muda ja merevee vanne (Cur-... 1904: 89). Iga eraldiseisvat ravikohta nimetati sel ajal kuurordiks. I Maailmasõda katkestas Eesti merekuurortide tekkimise ligi 10 aastaks. Alles 1930.
rajatud teekate ning kanalist saab üle mööda kõikuvat silda. Seejärel ootab seal otse randa viiv 110 väike rong. 500-meetrise raudtee alternatiiviks on selle kõrval jalutamine. Rannaäärsed düünid on nii bioloogiliselt kui geoloogiliselt dünaamilised piirkonnad ning seetõttu eriti õrnad. Eriline taimestik on aluseks düünide moodustumisele, mis koondab ja paigutab liiva, vormides rannapiirkonna kaitseks barjäärina luiteid. Kaitseala soodel kasvavad eriliselt kohanenud taimed, mis on kogu planeedil ühed tõhusamatest õhupuhastajatest. Värske õhk ja ere päike võivad põhjamaalase õrnale nahale kergesti liiga teha, seetõttu on saarel mõeldud ka esmaabi andmise peale. Alentejo ja Costa Vicentina looduspark Tõeline looduse meistritöö on terve Alentejo ja Costa Vicentina looduspark, kattes umbes 76 000 hektarit ja olles suurim kaitseala Portugali rannikualal
1. Biogeenide ja organismide suur kontsentratsioon. 2. Kolossaalsed kalade (ja ka lindude) populatsioonid iseloomustavad mitte ainult suurt produktiivsust, vaid ka lühikesi toiduahelaid. 3. Mere rikkustele vastukaaluks on maismaal apvellingu alade kõrval levinud enamasti kõrbed, sest tekkivad tuuled kuivatavad pinnast. 4. Perioodiliselt leiab aset vee “õitsemine” (tuule suuna muutumise korral), mis tekitab hapnikupuudust. Autvelling (outwelling) – rannapiirkonna vee ümberpaigutamine. Autvelling põhjustab biogeenide ja detriidi väljakannet ookeani (näteks limaanidest). Sellel protsessil on oluline osa rannavee bioproduktsiooni, sh kalavaru kujunemises. Merede elustik ja tsonaalsus. Mere keskkond on vertikaalselt jagatud kaheks tsooniks: 1. eufootiline tsoon on kitsas pealmine kiht ookeanis, kus saab toimuda fotosüntees (valgusrohke). Ookeanides hõlmab see 0-150(200) m, sisemeredes 0-50(100) m. Kogu
annaabi.ee 
