Kassikaku pesas võib leida 1-6 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4). Emaslind haudub umbes 35 päeva. Soome vaatlustele tuginedes püsivad pojad pesas 5-6 nädalat, misjärel nad pesalohust küll lahkuvad, kuid jäävad pesa lähedusse. Täieliku lennuvõime saavutavad noored isaslinnud 8-9 nädalaselt ja noored emaslinnud 9-10 nädalaselt. Emaslinnud toidavad poegi kuni viie kuu vanuseni. Arvukus ja kaitse Eestis Eestis on kassikaku arvukus tugevasti langenud. Liik on suutnud püsida vaid rannaluidete piirkonnas (Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Harjumaa) ja suuremates soomassiivides, kus esineb linnurikkaid rabajärvi ja laukaid. Kesk- ja Lõuna-Eestis on säilinud vaid üksikuid elupaiku. Aastatel 2003-2007 hinnati kassikaku arvukuseks 60-120 haudepaari. Kassikakk on loodus kaitse all. Rõngastamine ja eluiga. Eestis on ajavahemikus 1922-2007 rõngastaud 67 kassikakku. Taasleide on vaid 6. Eestis on tabatud 1 Soome ja 1 Läti rõngaga lind
üldise soojenemisega. *Soojade perioodide esinemine on paljude loodusteadlaste arvates enam seotud Maa kliima evolutsioonidega (jääajad jäävaheajad) Regionaalsed - ajutine kõrge veetase, merejää tegevus. *Sellistes tingimustes kasvab ka tormilaine kõrgus ja energia mitmekordseks. *Lainetuse jõud rakendub enam mitte keskmise veepiiri lähedal, vaid sellest tunduvamalt maa pool, tavaliselt rannaluidete jalamil või veelgi kaugemal. *Ajutine kõrge merevee tase ongi üheks põhjuseks, miks just sellistes tingimustes eriti tugev tormilainetus põhjustab randade arengus tugevaid või isegi pöördumatuid muutusi. *Ajujää purustab randa ja kobestab setteid *Läänemeri on meil regionaalne. *Soojad talved, jäävabad mered ja tugevad tormid. Kohalikud- geoloogiline ehitus, hüdroloogilised tingimused, inimtegevuse mõju.
maadel Pärnu maakonnas. Kaitseala ulatus kirde-edela suunas on 20,7 kilomeetrit ja põhjast lõunasse piki Tallinn-Riia maanteed 14,3 kilomeetrit. Kaitsealale jääb 23 laidu ja saart ning Pärnumaa lõheliste kudemisjõgedest Rannametsa jõgi. Kaitseala pindala on 9865 ha (maismaad sellest ~8003 ha). 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Rannametsa Soometsa maastikukaitseala on loodud Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluidete ja nende ümber kujunenud koosluste, aga ka rannaniitude ning ohustatud ja haruldaste liikide elupaikade kaitseks. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Alal esinevad rannaniidud, soo- ja metsakooslused, Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluited ning I ja II kategooria kaitsealused liigid. Rannametsa luited on kõrgusega 43
annaabi.ee 
