kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus: rautsete kätega kuningas – sügisemaru. Friedebert Tuglas Loodusluule • 1905 novell ’’Hingemaa’’ • 1908 poeem ’’Meri’’ • Reaalsuse ja fantaasia põimumine • Korduvad värvid • Loodusdetailid ja esemed Villem Grünthal-Ridala Loodusluule • Pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned • Päeva-öö üleminekud • Saaremaastikud • Rannaloodus Grünthal-Ridala luulenäide Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka Midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Taevas sätendab, särab ja selgub õilmetes, aasade kohal õitseval, lõhnaval luhal Tundmatut puhmastes huljub ja pelgub ,,Kevade tunne’’ • Aitäh tähelepanu eest!
Põhjamaade ajalugu) - Töötas emakeeleõpetajana; 1923 kuni surmani Helsinigi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor - Rühmituses Noor-Eesti Ridala looming - omapärane looduslüürik - impressionistlik luule - Noor-Eesti esimeses albumis 1905 ilmus klassikaks saanud „Talvine õhtu“ – loodusluuletus, mis on: *lakooniline, ilmekas *valitud sõnastusega *avatusele osutava graafilise kujundusega - Rannaloodus: *näiliselt objektiivselt edasi antud (mina-isikut ei rõhutata) *looduspiltide meeleolu annab aga märku lähedalviibivast inimesest *“Kevade tunne“, „Luitel“, „Sügistalvisel ööl“ - Varjundid: *üks tema meelispilte päeva üleminek õhtuks ja ööks, ehahämarus *“Talvine öö“, „Rahus“ - Avar kõiksustunne: *sümbolistliku „teise maailma“ olemasolu
tendentslikult moonutav käsitlus ja Stalini kultus. Lüürilisemates eneseavaldustes alustas Smuul sõjaaegsete elamuste värsistamist, hakkas aga varsti võimu nõuetele vastavalt kujutama inimteadvuse ja inimsuhete muutumist, endise elusüsteemi ja kaasaja vastandlikkust, tööd ja rahu eest peetavat võitlust. Vormikvaliteetide suhtes muretu, mistõttu pääses mõjule rahvaliku, konkreetse ja pildirikka luulekeelega ning sundimatu huumoriga. Rannaloodus ja merepildid on tema luules eluvärskelt nähtud ja osa tema armastuslaule ei hooli 1940ndate esteetilistest arusaamadest. Luulekogus „Mere ja taeva vahel“ ja pärast seda loodutes muutub ta kirjutusviis süngemaks, käsitlus indiviidikesksemaks, hakkab sallima hellalt intiimseid või traagilisi toone. Luuletus „Kuidas kalamehed elavad“ esindab tema luule laululisuse alge üht olulisemat saavutust