mudasid, kus orgaanilise aine sisaldus on kuni 50%. Orgaaniliste mudade uheks liigiks on tervisemudad, mille tahtsaimad leiukohad Eesti rannikumeres on Haapsalu Tagalaht. Rannik on maismaa ja mere (voi suurjarve) kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta holmab rannavoondi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavoond ehk randla on mere voi suurjarve pohja-ja maismaavoond. Selle maismaa osa nimetatakse rannaks, veealust osa aga rannanolvaks ehk rannakuks. Mere ja suurjarvede vahelist piiri maismaaga nimetatakse rannajooneks. Olenevalt arengu aktiivsusest jaotatakse randlad: Aktiivselt arenevad randlad, mille piires toimuvad ka keskmise veeseisu puhul nii rannal kui rannakul lainetusest ja hoovustest pohjustatud ulatuslikud muutused: kulutus, setete ranne ja kuhjumine; Haabuvas arengustaadiumis olevates randlates toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid episoodiliselt, korge veeseisu ja tugevate tormide ajal. Surnud
sisemaale. Maasäär ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ja teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Rannik randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Randla e rannavöönd mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla jaguneb veealuseks rannakuks e rannanõlvaks ja maismaaliseks rannaks. Murrutus e abrasioon maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. Klint- erosiooni tulemusel tekkinud vertikaalne sein. Sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne (orud, koopad). Badland ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja
rannajoon, laug- ja järskrand, Eesti rannatüübid. Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavöönd ehk randla on mere või suurjärve põhja- ja maismaavöönd. Tema maismaa osa nim rannaks (asub keskmise rannajoone ja tugevaima aju- ehk ründeveeaegse tormilaine mõjupiiri vahel), veealust osa aga rannakuks ehk rannanõlvaks (ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainetuse mõju merepõhjale puudub). Rannajooneks nim merede ja suurjärvede vahelist piiri maismaaga. See nihkub kord maismaa, kord veekogu poole ja seda kas tõusu või mõõna, aju- või paguveena. Esimesed nähtused on perioodilised, teised aperioodilised.Rannadünaamika seisukohast on eriti oluline, kuidas meri avamere suunas sügavneb: toimub see kiiresti, on
Veelised: mariinsed – merelised limnilised – järvelised sulfosioonilised – põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehaaniline väljakanne (orud, koopad) rannavallid, rannaastangud, kaldavallid rannik – randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd randla e. rannavöönd – mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla jaguneb veealuseks rannakuks e. rannanõlvaks ja maismaaliseks rannaks murrutus e. abrasioon – maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad klint – erosiooni tulemusel tekkinud vertikaalne sein laguun – looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on kas maasäärega täielikult või osaliselt eraldatud, või ühendatud kitsa väina abil põhiveekoguga
annaabi.ee 
