4. Psühholoogiline realism Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt 5. Ajaloolise proosa laine (1934) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt Romantiline kiht 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt. Proovitakse teatava üldkoodina välismaastiili eesti keelde üle tuua. Seal on literatuurset maiku 2. Folkloorne uusromantika Jaik jt. 3. Muu + moderniseeritud rahvusromantika + realism (nt ajaloolises proosas) + moderniseeritud loodusromantika + realism (nt rannakirjanduses) + moderniseeritud noorusromantika + realism + muu (õudusromantika, hulkuriromantike jne) Viis avalikku romantikut: Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor ja Jaik + rida libarealiste (Mälk) 27. september 2010 Gailiti kõrval Aleksander Tassa (Pallase kunstikooli asutaja), oli seotud nii N-E kui Siuru rühmitusega. Ametlik liige oli Tarapitas. Novellikogu "Nõiasõrmus" 1919 uusromantikale üldiselt tunnuslik, domineerib lühiproosa.
5. AJALOOLISE PROOSA LAINE (1934 JJ) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt ,,Ümerajõe" proosa laviini teke. Ametliku tellimuse soosing mõjutab. 6. Jne. a) KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt b) FOLKLOORNE UUSROMANTIKA Jaik jt c) MUU Moderniseeritud RAHVUSROMANIKA + realism (nt ajaloolises proosas) Moderniseeritud LOODUSROMANTIKA + realism (nt rannakirjanduses) Moderniseeritud NOORUSROMANIKA + realism MUU (õudusromanika, hulkuriromantika) Aleksander Tassa 1919 Nõisasõrmus (lühproosa) Ta on nii kunstnik kui ka kirjanik. Eriti paistis silma Noor Eesti aegadel oma dekoratiivse stiiliga ja eeskät lühiproosaga. Ta ei suutnud väga pikalt keskenduda ja seetõttu ei kirjutanud ka pikki teoseid. Karl Rumor (Ast) 1919 Tuled sügisöös 1929 Kui Saara naeab 1960 Krutsifiks
Ka Alle jne. Välja kujunenud ja omab tähtsat kohta, aga see on väga kitsas kastis. Kolmas faas jõuab kätte 70ndate paiku alates, kus följetonistlikkus päriskirjanduses muutub aktsepteeritavaks nähtuseks. Miks mitte varem? Varem polnud eriti naljakas elada ja kirjutada. Absurdi ja iroonia lisandumine torkab silma. Võiks eristada õieti 2 põhijoont, kuigi väiksemaid hoovuseid vähem. Üheltpoolt vestelise ja rahvalik traditsioon, mis kõige varasemalt rannakirjanduses näitab, nt Juhan Smuul. Siis tulevad J. Peegel. Teine pool esile hiljem ja rohkem 70ndate alguses. Midagi, mis hakkab seostuma absurdikirjandusega. Räägitud ida-euroopa absurdi ja iroonia kogumisest. Mitmes keeles, kultuuris paistab silma. Vaja normaaljuhul vabamat ühiskonda, poolsuletud, avatud ühiskond ilmselt genereerib midagi sellist. Asju ei saa otse öelda. Vetemaa s 1936. Paigutub õige mitmesse konteksti: esiteks ta on väga erinevates zanrites, eriviisil kirjutanud. Võib olla
annaabi.ee 
