võraga puid või madalamakasvulisi liike (nt. viirpuid) pannakse kasvama laia võraga ja kõrgusesse kasvajaid. Linnaparkide puhul on üheks probleemiks saastatus. Vanuse ja halveneva keskkonna tõttu on paljud puud kahjustunud, mistõttu neist paljud ka hukkuvad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et loodus on üks pargi vaieldamatuid osasid. Tekkelt ja arengult võiks parke liigitada poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks sarnaselt puisniitude ja rannakarjamaadega, mis on tekkinud ja püsivad vaid inimese ja looduse ühistegevuses. Inimene aitab oma tegevusega kaasa parkide kujunemisele enamasti positiivses suunas, kuid on ka erandeid. Parkide kujundamisel tuleks arvestada ka sobivate puuliikidega ning nende kasvutingimustega. Samuti on vajalik parkide regulaarne hooldadamine selleks, et vältida võsastumist ja isegi metsastumist. Kuna park annab meile kindlustunnet ja on justkui teiseks koduks, tuleks see kujundada just inimese soovist lähtuvalt
hulka. Samblikeliike on Vormsi saarelt teada 301, samblaid on 229. Aastal 1981 loodi 4 Rumpo poolsaarel (Joonis 1.2) taimestikukaitseala. Nüüdseks on Rumpo poolsaar 2000.aastal moodustatud Vormsi maastikukaitseala teljeks. Kaitseala pindala on 19,75 ruutkilomeetrit millest 13 ruutkilomeetrit on madal rannikumeri. Kaitseala moodustubki paljude laidudega Hullo ja Sviby lahtedest ning kadastikega ja rannakarjamaadega kaetud Rumpo poolsaarest. Enamlevinud metsatüüp on loomets, mis võtab enda alla 25% puistutest. Need metsad kasvavad
Joonis 1. Linnu välisehitus (Wikipedia), 2015 2. LINNUVAATLUS. PRAKTILINE OSA. 2.1. Vaatlusaeg ja –koht Minu uurimistöö pealkiri ütleb juba, et jälgisin linde oma kodukoha ümbruses (vaata joonis 1). Ma elan väikses mereäärses linnas nimega Haapsalu. Minu kodulinn asub Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal. Linna territooriumi hulka kuulub Krimmi holm. Haapsalu on madal, pika ja käänulise rannajoone, roostunud merelahtede ja kadakaste rannakarjamaadega maa. Madal rannikumeri ja avarad rannaniidud on soodne rändepeatuspaik Lääne-Euroopas talvituvatele ja Arktikas pesitsevatele lindudele. (MTÜ Läänemaa Turism) Kortermaja (vaata joonis 1 – punane täpp) kus ma elan asub segametsa ja linna vahel, Haapsalu laht jääb aga kaugemale. Juba enne vaatluse alustamist oskasin ma öelda, et metsas on tunduvalt rohkem linde. Kuna seal on rohkem elupaiku ja toitu. Toiduks on putukad, seemned, marjad ja pungad. Elupaikadeks on
annaabi.ee 
