Kalandus on üks mitmekülgsemaid ja samas ka probleemsemaid valdkondi merega piirnevad riigis. Veel eelmisel aastakümnel võisid kalurid püüda kala niipalju kui süda ihkas, kuid nüüd, kalavarude vähenedes, tuleb resurssi kasutamist reguleerida. Kalavarude olukord on väga halb ning sellise olukorra põhjuseks võib pidada nii klimaatilisi tegureid kui ka kalameeste intensiivsemat püüki. Olemasolevast kalaarvust ei piisa, et tagada küllaldane teenistus kõigile rannakalanduses hõivatud isikutele. Sellises seisundis on liialt suur püüdjate hulk rannakalanduse arengut piiravaks teguriks. Ülepüüdmine vähendab ka merekeskkonna stabiilsust, vähendab ookeanite võimet hakkama saada saastega ja toime tulla kliimamuutustest tingitud keskkonnamõjudega. Viimsate aastate intensiivistunud kalapüük on oluliselt mõjutanud kalavarusid. Nii on ohustatud kalaliikideks saamas koha, ahven, suur on vimma väljapüük
Samas tursa- ja lõhevaru hinnatakse ebarahuldavaks.Läänemere püük jaotub avamerepüügiks ja rannapüügiks. Avamerepüügi sihtliikideks on kilu, räim ja tursk. Peamisteks püügivahenditeks on traalid. Rannapüügil püütakse palju erinevaid kalaliike. Majanduslikult tähtsamad on räim, ahven, meritint, lest, tuulehaug, samuti koha,särg ja vimb. Peamisteks püügivahenditeks on mõrrad, võrgud, õngejada. Peale kalade omab kutselises rannakalanduses olulist osa ka agariku varumine. Kalu saab liigitada suurusjärgult kolme tüübi alusel elukoha järgi, toitumise järgi ja toese järgi . Mis oma korda veel jagunevad alakrupiteks. Elukoha järgi : 1.Merekalad ( nt lest,räim,kilu jne) 2.Mageveekalad (nt linask,ahven,haug,koger jne Mitmed mageveekalad võivad elada ka madala soolsusega riimvees. Läänemere magestunud merelahtedes on kohatud 21 mageveekalaliiki, kõige rohkem ahvenat, haugi, nurgu, säinast, särge ja rääbist. 3
osas. Püügikorralduste aluseks on teadlaste soovitused püügivahendite arvu ja lubatud saakide kohta. Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni. Majanduslikult tähtsamad liigid, mida püütakse on räim, ahven, koha, meritint, lest, 28 tuulehaug, särg, hõbekoger ja vimb ning olulisemad püügivahendid on mõrrad ja võrgu. Peale kalapüügi omab kutselises rannakalanduses olulist osa ka agariku varumine. Sisevete peamised püütavad liigid on ahven, koha, latikas, haug, jõesilm, luts, särg ja angerjas. Püügivahendid on mõrrad, võrgud, seisev- ja põhjanoodad. Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järve püügikorraldus ja mahud lepitakse igal aastal kokku Vene Föderatsiooniga ja kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. 5.2. Hetkeolukord Kalurid Mererannas ja sisevetel püüdvaid kalapüügiloale kantud kalureid oli 2011.aasta
annaabi.ee 
