Mõõtkavas 1:10 000 ja 1:5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised." 1999. a. "Juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000" 2000. a. "Eesti põhikaardi 1:10 000 digitaalkaardistuse juhend" 2002. a. "Eesti põhikaardi 1:10 000 digitaalkaardistuse juhend" 6 EPK rannajoone definitsioonid 1994.,1995., 1998. a. juhendid Mere rannajooneks loetakse Balti kõrgus süsteemi nullhorisontaal. See kantakse välijoonisele varasematelt kaardi materjalidelt enne välitöid. Välitöödel parandatakse vead ja kaardistatakse muutused. Teiste veekogude kaldajooneks võetakse keskmisele suvisele veeseisule vastav kaldajoon. 7 EPK rannajoone definitsioonid 1999. a. juhend
mudade uheks liigiks on tervisemudad, mille tahtsaimad leiukohad Eesti rannikumeres on Haapsalu Tagalaht. Rannik on maismaa ja mere (voi suurjarve) kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta holmab rannavoondi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavoond ehk randla on mere voi suurjarve pohja-ja maismaavoond. Selle maismaa osa nimetatakse rannaks, veealust osa aga rannanolvaks ehk rannakuks. Mere ja suurjarvede vahelist piiri maismaaga nimetatakse rannajooneks. Olenevalt arengu aktiivsusest jaotatakse randlad: Aktiivselt arenevad randlad, mille piires toimuvad ka keskmise veeseisu puhul nii rannal kui rannakul lainetusest ja hoovustest pohjustatud ulatuslikud muutused: kulutus, setete ranne ja kuhjumine; Haabuvas arengustaadiumis olevates randlates toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid episoodiliselt, korge veeseisu ja tugevate tormide ajal. Surnud randlad sellistes randades ei toimu uldjuhul tanapaeval enam
Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavöönd ehk randla on mere või suurjärve põhja- ja maismaavöönd. Tema maismaa osa nim rannaks (asub keskmise rannajoone ja tugevaima aju- ehk ründeveeaegse tormilaine mõjupiiri vahel), veealust osa aga rannakuks ehk rannanõlvaks (ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainetuse mõju merepõhjale puudub). Rannajooneks nim merede ja suurjärvede vahelist piiri maismaaga. See nihkub kord maismaa, kord veekogu poole ja seda kas tõusu või mõõna, aju- või paguveena. Esimesed nähtused on perioodilised, teised aperioodilised.Rannadünaamika seisukohast on eriti oluline, kuidas meri avamere suunas sügavneb: toimub see kiiresti, on tegemist järskrannaga, on ta aeglane, esineb laugrand. Eestis tüüpilist järskranda ei ole. Kõikjal laiub laugrand, mille
Põhja-Eesti pankrannik (klint) on Ontika ümbruses murrutuse tagajärjel õgvenenud, samas Narva lahe idaosas esineb õgvendunud kuhjerannik. Erosiooni ja sedimentatsiooni koosmõjuna õgvenenud randu esineb Hiiumaal Kõpu poolsaare põhjarannal ning Liivi lahe piirkonnas. Rannavöönd (randla) on mere põhja- ja maismaavöönd, mida kujundab lainetus. Eesti-ala kaardistamisel 1955-1990 võeti mere rannajooneks Balti kõrguste süsteemi null-horisontaal. Kaarel Orviku on Eestis eristanud kulutus- ja kuhjerannavööndeid. Neil vöönditel on mõlemal 4 alltüüpi. Kulutusrannavööndid: Pankrannavöönd Paerannavöönd Astangrannavöönd Moreenirannavöönd Kuhjerannavööndid: Veeristikrannavöönd Liivarannavöönd Möllirannavöönd Turbarannavöönd
annaabi.ee 
