Euroopa Liidu liikmeks 1.05.2004 Oliver Tuus 2 Oliver Tuus 3 Küprose Vabariigi lipp (kollane kujutis on Küprose saar ning all oliivipuu oksad) Riigi vapp (1960. aastal sai Hümn Küpros iseseisvaks) (kreeka keeles) Oliver Tuus 4 Armastusjumalanna Aphrodite randumiskoht Petra tou Romiou Kolossi kants (ristirüütlite kaitseks rajatud hospitaliit) Hala Sultan Tekkesi Moshee (üks olulisemaid islami religiooni pühamuid) Olisemad turismikeskused on Paphos, Limassol ja Larnaca Oliver Tuus 5 Oliver Tuus 6
Eestis on laevatatavad vaid Emajõgi, Narva jõgi (osaliselt), Pärnu jõe alamjooks kuni Sindini ning Peipsi ja Võrtsjärv. Kokku on laevatatavate siseveeteede kogupikkus 520 km. Teatud tähendus oli laevaliiklusel Tartu, Pihkva ja Peipsi järve kaldal olevate sadamate vahel, kuid lahendamata piiriületusprobleemid on sellegi seisanud. Jõelaevadega veetakse Emajõel vaid liiva ja kruusa. · Emajõgi on Eesti ainuke kogupikkuses laevatatav jõgi. Paatide randumiskoht Rannu Jõesuus. · Üks kalasadamatest Pärnu jõe suudmes Autotransport on kiire, paindlik ja kõikjalepääsev ning sobib hästi lühemateks vedudeks. Autoga saab teostada vajalikku vedu nö. "uksest ukseni", hoida kokku aega ning ümberlaadimiskulusid. Kuid autoga saab korraga vedada suhteliselt väikest kaubakogust, küllaltki kallis on ka kaasaegsete maanteede rajamine ja korrashoid
On olemas väiksem kai või suurem sadamasild ning vajalikud rajatised. Ööpäevaringne järelvalve. Sadam võib olla rahvusvahelisteks mereliikluseks. Paadisadam sügavus on piisav suurematele kalapaadidele ja rannasõidu-paatidele (1-2m sügav). On olemas lihtsam sadamasild ja hädavajalikud rajatised. Sadam ei ole avatud rahvusvahelisteks mereliikluseks. Ööpäevane järelvalve võib puududa. 3. Randumiskoht Lauter looduslikult ohutu või süvendatud randumiskoht kohaliku sõidu-piirkonnaga paatidele. Sügavus ca 1 m. Paadisild puudub või on väga väike. Olulised rajatised puuduvad. Järelvalve puudub. Kasutatakse mitme paadi alaliseks hoidmiseks. Lautrikoht randumiskoha sügavus alla 1 m. Puuduvad igasugused rajatised. Üksikute paatide ajutine hoidmise või kaldale tõmbamise koht rannas.
jahisadamaks. 4 1.2. Ringsu sadam Aastakümneid tagasi puudus Ruhnus kindel laevade randumise koht. Vastavalt tuultele peatusid laevad saare tuulevaikses küljes. Erandina oli ainukese kohana väljaehitatud puukai Limo randa, kuid sealgi pidid suuremad purjekad ja aurikud seisma eemal reidil. Reisijad ja kaup toodi randa ruhnlaste sõudepaatidega. Ringsu neemel oli väike randumiskoht tõenäoliselt olemas juba 1949 aastal, kui aprillis loodi kalurikolhoos „Ruhnu“. 1958-1959 aastal oli saare elu edasiseks edasiminekuks suurim ettevõtmine sadama rajamine, mille muuli ehitamiseks kasutati saare ilusat omapära– vanu kiviaedu. Veel enne, kui sadam valmis, tuli tal üle elada suur tormikahjustus 1961.aasta aprillis. Vaevalt sai aga sadam valmis, kui teda tabas väga tugev torm 1969.a. kahjuks aga olid
annaabi.ee 
