Km1 Türi 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Toitlustus 2.1 Hollandi toitumistavad 2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu 2.3 Pannkoogirestoranid Hollandis 2.4. Restoranid Amsterdamis 2.5. Baarid ja kohvikud 3.Kokkuvõte 1.Sissejuhatus Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega 41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid Hollandi sümboliks, Holland on juustumaa siit pärinevad kuulsad Gouda
kohal. Peamised maagaasi tootjad 2001 a. Veondus • Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed. • Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee- ja 7% raudteetrantsporti Linnastumine • Põhiline (u. 90%)Hollandi elanikkond elab idas(edelas). • Sinna on ka tekkinud linnastud • Randstad on linnastu Hollandis. • See koosneb neljast suuremast Hollandi linnast: Amsterdam, Rotterdam, Haag ja Utrecht. • Randstadis elab 7500000 Hollandi linnastud inimest Energiamajandus • 2005-2008 aastal importis Holland 13-15% oma elektrist. • Suur osa Hollandi elektrienergiast tuleb maagaasi töötlemisel. • Hollandis on 2 tuumaelektrijaama Dodewaard’i ja Borssele tuuma elektrijaam • 1997ndal aastal peatati Dodewaard’i tuumaelektrijaamas tegevus. • Borssele jaam toimib tänaseni. Kasutatud kirjandus
strateegilise planeerimise traditsioon omavalitsuste rahastussüsteem sotsiaalmajade massitootmine maapoliitika (land policy). (Dieleman, 1996) Üheks Hollandi linnaplaneerimise omapäraks on elamufondi loomine. Nimelt rajatakse valmis teatud hulk sotsiaalkortereid, et neid vajaduse korral hättasattunud inimestele jagada. Kogu Hollandi linnaplaneerimise kokkuvõtteks võib väita, et täielikku hinnangut kompaktse linnaplaneeringu edukusele anda ei saa. Hollandi Randstadis pole toimunud tohutut linnade laialivalgumist. Samas aga on kesklinnad kaotanud tööjõudu ja töökohti, kuid SKT ning elamufond pole absoluutarvudes vähenenud. (Dieleman et al., 1999) Joonis 3. Rahvaarv Randstadi suuremates linnades. Joonis 4. Randstadi skemaatiline kaart. 6. Laialivalguv linn Valglinnastumine on linna ruumiline areng väljapoole selle piire maapiirkondadesse ning seda võib pidada nii protsessiks kui ka nähtuseks (Joonis 5). Lisaks elukohtade laialivalgumisele
annaabi.ee 
