muu rahvastiku või võrdlusgrupiga. 2.Analüütilised uuringud MIKS? s.t uuringualune omab kontakti uuritava teguriga enne kui haigus kujuneb mis on põhjused, et haigus või muu tervisega seotud probleem erineb randomiseerimist (iga kihi tarvis tehakse blokk-randomiseerimise nimekiri) välja · Seetõttu on vaja täpsemalt hinnata ajaperioodi ja haigestumust · sageduselt rahvastiku-rühmades.Vastamine annab ideid, mis on selleks et tekiksid sarnased ehk võrreldavad rühmad nt mustade ja valgete Omab tähtsust ka haigusjuhtude diagnooside õigsus riskiteguriteks haiguse arengus. See annab võimaluse ennetuse jagamise näide. Pimekatse avatud,pime ja topeltpime katse. TP st kas 8
Eksponeeritud ja eksponeerimata kohort. Randomiseerimine (uuring, kus eksponeerituse määrab uurija). Kohtuuring ehk tegurilähtne uuring pakub lahendusele lähenemiseks otsemat teed. Uuringu alguses rühmitatakse uuringurahvastiku kõik liikmed ekspositsiooni järgi. Seda laadi rühmitamisel võidakse rahvastik jagada kaheks või mitmeks kategooriaks. Kui on tegemist eksperimentaalse tööga, määrab uuritavate eksponeerituse uurija, kes järgib protokollis selleks toiminguks ette nähtud randomiseerimise ehk juhuslikustamise võtteid. Eksponeerimata rühma määratlemise viisid (sisevõrdlus, välisvõrdlus, võrdlus üldrahvastikuga). 1. Sisevõrdlus- eristatakse üksainus kohort ja moodustatakse teine kohort, mis sisaldab küllaldase arvu eksponeeritud ja eksponeerimata isikuid 2. Välisvõrdlus- eristatakse eksponeeritud kohort ja moodustatakse teine kohort, mis on eksponeerimata, kuid mis muus suhtes sarnaneb eksponeeritud kohordiga 3
parandite tabeli. 3. Efektid, millede olemasolu on meile teadmata. Sellised efektid võivad esineda juhtudel, kui kasutatakse uut mõõtmismeetodit või kui on tegemist äärmiselt keeruliste mõõtmistega. Lihtsaks näiteks oleks traadi eritakistuse hindamine juhul, kui traadis on mingi pragu või mittehomogeensus. Sel juhul ei kirjelda traaditüki takistus õigesti materjali elektrijuhtivust. Hälbest vabaneda saab randomiseerimise teel, s.t. püütakse süstemaatiline hälve muuta osaliselt või täielikult juhuslikuks. Traadi näite puhul tuleks mõõta paljude traaditükkide takistus ja leida nende keskväärtus. 6.2. Juhuslikud efektid Juhuslik viga on põhjustatud mõõtetulemust mõjutavate parameetrite stohhastilisest muutumisest. Selliste juhuslike efektide tõttu saame kordusmõõtmisel varasemast erineva tulemuse. Juhuslikku
· Kasutatakse tasakaalustatud ladina ruutu KI-de jagamiseks (1.KI teeb tingimuses A, 2.KI teeb tingimuses B, 3.KI teeb tingimuses D, 4. KI teeb tingimuses C jne.; edasi järgmine rida järgmise 4 KI jaoks); · Eri gruppides olevad KI-d võrdsustatakse oluliste tunnuste osas (matching). WS katseplaani puhul on mõnikord ülekandeefektide vähendamiseks soovitav kasutada tingimuste blokkides randomiseerimist (üldise randomiseerimise asemel). Blokkides randomiseerimine garanteerib, et iga katsetingimus on vähemalt kord läbi testitud, enne kui mõnda tingimust neist testitakse uuesti. Blokkides randomiseerimine tehakse iga KI jaoks eraldi järjestustena. Muutujate lühikirjeldus FE-s. Nagu juba öeldud (punktis 6.7.), märgitakse sageli artiklite kokkuvõtetes (ja ka mujal) kogu eksperimendiskeem üles lühidalt, nagu "2*3*4 factorial design" vms
annaabi.ee 
