mõjud, kuna see võib tekitada sünnidefekte, alates kurtusest kuni entsefaliidi ja südamedefektideni. Kui saada punetised raseduse ajal, oleneb risk lapsele sellest, millal nakatuti. Kui raseduse esimesel kolmel kuul, on üks võimalus kahest, et laps saab kahjustada. Pärast kolmandat raseduskuud on see võimalus üks kümnest. Kahjuks ei saa rasedsuse ajal lapse kaitsmiseks midagi teha [9, lk 258]. LIIGESTE PROBLEEMID Randmekanali sündroom Randmekanal asub randme esipoolel ja selles asuvad kõõlused ja sõrmedesse viivad närvid. Kui käsi ja sõrmed raseduse ajal tursuvad, nagu muudki koed, tursub ka randmekanal ja surub närvidele. Selle surve tagajärjel tekin nö. suremistunne , mis levib kõikidesse sõrmedesse, va.väike sõrm. Vaevus peaks kaduma paari päevaga pärast sünnitust [9, lk 260]. Vaagnaliiduse lahknemine ehk sümfüsiolüüs Vaagnavööde koosneb kolmest luust üks taga ja kaks ees - , mida ühendavad sidemed
6. 6 Retinaculum flexorum Painutajatrhoideside ehk randme 7. pihkmine ristiside 6 Canalis carpi Randmekanal 8. 6 M. flexor carpi radialis Kodarmise randmepainutaja 9. 7 Arteria radialis Kodarluuarter 0. 7 M. abductor pollicis longus Pika pöidlaeemaldaja , 1. 7 M
tagajärjel; 15) rõhust põhjustatud närvihalvatused; 16) lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest(pööravatest) liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest; 17) lülisamba vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes; 18) häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst); 19) karpaalkanali(randmekanal) sündroom(valu ja tuimus randmes ja labakäes); 20) Miner'i nüstagm; 21) käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist; 22) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohutegurid. Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis Statistikat tehes võetakse aluseks kutsehaigestunute arv 100000 töölise kohta aastas.
Ennetamine: Eelkõige korduvate liigutuste vältimine, puhkepauside tegemine ja ergonoomilised töövõtted. Karpkaalkanali ehk randmekanalisündroom on läbi randmekanali kulgeva mediaanse ehk keskpidise närvi pitsumise tagajärjel tekkiv sündroom. Mediaanne ehk keskpidine närv läheb randme siseküljelt peopessa läbi randmeluudest ja nende vahel olevast tugevast randmeristsidemest moodustava randmekanali ehk karpkaalkanali. Kui randmekanal aheneb, näiteks trauma või põletiku tõttu tekkiva sideme paksenemise tõttu, siis tekib närvile pidev surve. Selline krooniline surve närvile, mis läheb sõrmedesse ja peopesas olevatesse pöidla lihastesse põhjustabki tundlikkuse ja funktsiooni häireid ehk karpkaalkanalisündroomi. Haigestuvad enam raske füüsilise töö ja kätega korduvliigutuste tegijad. Olulist osa etendavad ka trauma, rasedus,
• Volaarfleksioon (palmaarfleksioon) M flexor carpi radialis et ulnaris M palmaris longus M flexores digitorum • Dorsaalfleksioon (ekstensioon) M extensor carpi radialis et ulnaris M extensor digitorum • Radiaaldeviatsioon M flexor carpi radialis M extensor carpi radialis • Ulnaardeviatsioon M flexor carpi ulnaris M extensor carpi ulnaris Karpaalkanali sündroom Nimetused: randmekanalisündroom, karpaaltunnelisündroom, carpal tunnel syndrome, kompressioonneuropaatia. Kui randmekanal aheneb, näiteks trauma või põletiku tõttu tekkiva randme ristisideme paksenemise tõttu, siis võib kaasneda pidev surve mediaalnärvile. Iga protsess, mis kahandab randmekanali mõõtmeid või millega kaasneb randmekanalit läbivate struktuuride mõõtmete suurenemine võib põhjustada survet n. medianusele. Üldised mediaalnärvi pitsumise põhjused: randmeliigese luksatsioonid, randmeluude murrud, randme painutajalihaste tendiniit, reumatoidartriit, ülekoormussündroom Esinemissagedus
annaabi.ee 
