Viiger kasvab harva üle 100 kilo raskuseks ja on sellise kaaluga maailma väikseim hüljes. Viigerhülged on varjulise eluviisiga, pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad. Viigreid on Eesti vetes umbes 1000. Randal (Phoca vitulina) Randal on Eestis haruldane, mujal üsna tavaline. Randalite leviala on loivaliste seas üks laiemaid. Nad on enamasti pruunika või hallika värvusega. Täiskasvanud randalid on umbes 1,85 meetrit pikad ja kaaluvad 130 kg. Randaleid arvatakse olevat 400 000-500 000. Mõned randalite alamliigid on ohustatud liikide seas. Randali küttimine, mis varemalt oli tavaline, on nüüd enamikus riikides keelatud. On kindlaks tehtud, et emasrandalid elavad isastest kauem (vastavalt 3035 ja 2025 aastat). Randalid lesivad sageli gruppidena kaljustel rannikupiirkondadel, kuhu maismaakiskjad ei pääse kergesti ligi. Allikad http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hallhyljes2.htm http://www.ut
250-270 cm, üksikjuhtudel aga 330 cm, raskus 250-290 kg, üksikutel suurematel ka üle 300 kg. Emasloomad on väiksemad ning kaaluvad 180-250kg. Isasloomade selg on tavaliselt kollakaspruunikashall suurte haraliste laikudega. Emasloomad on heledamad, vähem laigulised. (Kihnlaste elatusalad 2006:83) Randalhüljes meenutab oma kujult viigerhüljest, kuid on sellest jässakama kere ja laiema koonuga. Üldpikkus 160-180 cm. Professor Smirnoffi 1923. aasta andmetel leidub randaleid Eesti vetes harva, hilisemad uurimused aga eitavad nende esinemist Eesti vetes üldse. Luuleiud kinnitavad küll randalhülge arvukat esinemist Eesti rannikumeres varasematel aegadel. Kihnu hülgekütid väidavad, et neid on vahel nähtud Ruhnu ümbruses. Kuna aga Kihnu hülgeküttide reisid ulatusid varem kaugemale Eesti vetest, siis on võimalik, et nad on midagi segi ajanud. (Kihnlaste elatusalad 2006:83)
1.3.1. Levila ja välimus Loivaline hülglaste sugukonnast. (Tabel 3 - Randali süstemaatiline kuuluvusError: Reference source not found). Randali levilaks on põhjaparas- ja artiklise vöötme mere rannikud. Neid elutseb nii Atlandi kui ka Vaikse ookeani põhjapoolsetes rannikupiirkondades, samuti Lääne- jaPõhjameres. Randalite levila on loivaliste seas üks laiemaid. Randaleid arvatakse olevat 400 000 500 000, mõned alamliigid on ohustatud. Randali küttimine, mis varemalt oli tavaline, on nüüd enamikus riikides keelatud. Randalid on enamasti Joonis 3 - Randal e. Phoca vitulina pruunika või hallika värvusega ja omapärase V-kujulise ninasõõrmega. Täiskasvanud isendid on umbes 1,85 m pikad ja kaaluvad 130 kg. On kindlaks tehtud, et emasrandalid elavad isastest kauem (vastavalt 3035 ja 2025 aastat). 1.3.2
annaabi.ee 
