NÄRVISÜTEEM Autor : Juhendaja : NÄRVISÜSTEEM: Jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). Võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja sobidab neid. Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: ...
Luu enkondraalsed pikikasvu võib kaudselt võrrelda kõhre interstitsiaalse kasvuga. 3. Eksokriinsete näärmete jaotus lõpposa kuju alusel + näited esinemiskohast Tubuloossed (toruja kujuga lõpposad, näide - merokriinne higinääre), alveolaarsed (mulja kujuga avara valendikuga lõpposad, näide - alveolaarne higinääre) ja atsinoossed (muljas kitsa valendikuga lõpposad, näide - kõrvasüljenääre parootis) 4. Fibroblastide ehitus ja funktsioon Fibroblastid - sidekoe arvukaim rakuvorm , sünteesivad aineid, millest tekivad sidekoe kiud ja amorfne põhiaine. Moodustuvad embrüonaalses arengus mesenhüümirakkudest, hiljem tüvirakkudest. Diferentseerunud fibroblastid on 40-50 µm, haralised ja ümara tuumaga. Tuumamembraan on sile, 1-2 tuumakest. rER ja Golgi on hästi arenenud. Mitokondrid ja lüsosoomid on välja kujunenud mõõdukalt. Lõplikult diferentseerunud fibrotsüüdid on va4iksema diameetriga, haralised ja käävja kujuga. Organellid on redutseerunud
ühendatud väga peenikeste niitjate struktuuridega Osalevad põletikuprotsessides, rakud võivad väljuda veresoonest ja liikuda edasi põletikukolde suunas Iseloomulik kõrge fagotsütoosivõime, mistõttu nimetatakse rakke ka mikrofaagideks – fagotsüteerivad ensüümide abil rakusiseselt mikroobe, vabastavad põletiku stimuleerivaid ensüüme ja puhastavad kahjustatud piirkonda Põhiline rakuvorm mäda koostises Eosinofiilsed e atsidofiilsed granulotsüüdid Sõmerad värvuvad happeliste värvidega intensiivselt lillakas-roosalt Arenevad punases luuüdis ja rakkude eluiga on 6-8 päeva, seejuures veres ringlevad rakud kuni 8 tundi, 9-10µm Tsütoplasma värvub nõrgalt basofiilselt ning sisaldab ümaraid atsidofiilseid sõmeraid Vanemate eosinofiilide tuumad koosnevad 2-3 segmendist (segmenttuumaline eosinofiil) ja värvuvad kahvatult
annaabi.ee 
