24. Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 25. Pruuvetikate hulgas on palju makroskoopili vetikaid 26. Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 27. Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel 28. Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500-2000 liiki. 29. Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab kaltsium alginaat. 30. Ränivetikate vegetatiivselt paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb 31. Ränivetikad on peamiselt fototroofsed 32. Ränivetikate rakusein on ränist 33. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi 34. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres 35. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser 36. Ränivetikate puhul esinevad viburid ainult 37. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril 38. Ränivetikate vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme 39
valgusintensiivsuse efektiivsele kasutamisele, see võimaldab neil kasvada sügavamal epilimnioni alumises osas. Lisaks annab see sinivetikatele eelise võime siduda õhulämmastikku, kui vees on lämmastikudefitsiit. Tarbitakse ka sinivetikaid zooplanktoni poolt toiduks vähem. 22. Kuna pikoplanktoni väikese kerakujulise raku vajumiskiirus on praktiliselt olematu, on nad planktiliseks eluviisiks hästi kohanenud. Mida väiksem on rakusuurus, seda suurem on raku pindala/ruumala suhe. See võimaldab neil suhteliselt efektiivsemalt toitaineid omastada toitainetevaesest keskkonnast. Sinivetikate kasvu avameres limiteerivad kõige sagedamini lämmastik (N) , fosfor (P) ja nende vahekord (N:P), kuid väga sageli ka raud (Fe) , magneesium (Mg) ja molübdeen (Mo). 23. Trichodesmium on suuteline fikseerima lämmastikku, kuigi tal ei esine heterotsüste. Selle
Tütar-rakud moodustavad uue, puuduva pantsripoolme alati vana sisse. Seega moodustavad nad alati hüpoteeka, olenemata kumma poolme nad vanemrakult pärisid (Olli, 2014). Sellisest paljunemisest tulenevalt on üks tütar-rakkudest vanemaga sama suur, teine veidi väiksem. Populatsiooni kasvades keskmine suurus väheneb (Olli, 2014). Samas ränivetikate läbimõõdu vähenedes säilib nende paksus endisena ning sama liigi isendid ei ole geomeetriliselt proportsionaalsed. Seega on rakusuurus üks varieeruvamaid tunnuseid, mis on loomulik ja tingitud ränivetikate elutsüklist (Olli, 2014). Aukospooride moodustumine on viis raku suuruse taastamiseks ning see on seotud suguliste protsessidega. Aukospoorid tekivad kahe gameedi ühinemisel. Tentroidsetel ja gonoidsetel ränivetikatel on isasrakk liikuv, emasrakk liikumatu. Sulg- ja trellisoidsetel on mõlemad gameedid liikumatud (Olli, 2010). Aukospooride moodustudes protoplasma väljub pantsrist,
Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk Mükoplasma kõige väiksem rakk(bakter) Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: 1. Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad. Prokariioodid eeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid, nt. bakterid Eukariioodid ehk päristuumsed organismid, neil on konkreetne piiritletud rakutuu ja esinevad ka membraansed organellid, nt. taimed, loomad, seened ja protisti e algloomade vetikad
annaabi.ee 
