Organismide mitmekesisuse 1. kontrolltöö küsimused protistide kohta kati 1-19 / hannela 20-36 / tormi 32-53 / hannes 50-75 / piret 75-100 / kontrollis alvar 1 Ränivetikate pantsri välimine pool on epitheeka. 2 Punavetikatel vibur puudub. 3 Punavetikad esinevad tüüpiliselt mere rannikualadel. 4 Krüptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu. 5 Krüptomonaade on teada alla 300 liigi. 6 Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu. 7 Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad. 8 Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik klorofülli c esinemine. 9 Stramenopiilid on monofüleetiline rühm. 10 Fototroofsete stramenopiilide plastiidi katab neli membraani. 11 Fototroofsete stramenopiilide plastiidides on tülakoidid paigutunud pakitult lamellides. 12 Stramenopiilide rühmal puuduvad orgaanilisest ainest rakku katvad soomused 13 Krüsofüüdid on peamiselt levinud magevees....
106. Kokolitoforiidid on (soomustega haptofüüdid) haptofüüdid, mida katavad lubjastunud soomused 107. Kokkoliidid on moodustunud kaltsiumkarbonaadist 108. Kokolitoforiidid on kaetud lubisoomustega 109. Kinetoplast on osa kinetoplastiidsete mitokondrist 110. Kinetoplastiidsed on 111. Bodoniidid esinevad nii magevees, meres, kui mullas 112. Rafidiofüüdid on ilma jäiga rakuseinata 113. Radiolaarid on planktilised heterotroofsed organismid ookeanides 114. Kambrilised on bentilised organimid ookeanides 115. Amööbidele on iseloomulik viburite puudumine.Su SEENED Dimorfmism seemne paljunemine nii pungumise kui niidistikuga. Seentel rakukest, mis on kitiinist. Biotroofid ammutavad toitainet teistest organismidest muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Osad seentele elujärgus nii mitte kui suguline paljnemine
Vetikate viiruste virionidele on omane membraani olemasolu. Membraan asub virioni välimise glükoproteiinse kapsiidi all ja on vajalik virionide infektsioonilisuseks. Virioni massist moodustavad valgud 65%, DNA 21-25% ja lipiidid 5-10%. Kokku on virionis üle 110 erineva viiruse kodeeritud valgu, millest vähemalt neli asuvad virioni pinnal. Peamine kapsiidivalk on 54 kDa glükoproteiin (40% virioni massist). Rakuseinata vetikarakke PBCV-1 virionid ei nakata. See on seotud sellega, et virioni seondumiseks vajalik retseptor paikneb vetikaraku seinas. Virionide välispinnal paiknevad retseptor-struktuurid, mis kontakteerudes vetikarakuga muudavad struktuuri (moodustavad viirust ja rakku ühendavad fiibrid). PBCV-1 genoomiks on 330,740 bp pikkune, permuteerimata dsDNA, mis sisaldab metüleeritud aluseid. Genoomi otstes asuvad 35 b pikkused juuksenõela struktuurid (st. genoomi otsad
annaabi.ee 
