de Saint-Exupéry ,,Väike prints". Tihti tundub mulle, et kirjanikud kirjutavad just sellest, millest neil on vaid enda tarbeks vaja kirjutada. Nagu oleks E. M. Remarque tahtnud ,,Läänerindel muutusteta" abil vabaneda endas tormitsevast valust ja koledusest või K. Ristikivi leida ,,Põlevas lipus" õiglust ja tõde ning O. Wilde kaotada ,,Dorian Gray portree" abil hirmu enda kunstist. Kõik see võib juhtuda ka lugejaga. Ja see on kunst missugune! Arvan, et on aeg muuta rakurssi. Kui elu mõjutab kunsti, siis kas ja kuidas mõjutab kunst maailma, milles elame? Peale eespool kirjeldatud mõju teadlikule kunsti tarbijale usun, et kunsti mõju laieneb ka alateadvusele, seda eriti noorte inimeste puhul, kes on mitmetest suundadest väga kergesti mõjutatavad. Võtan näiteks televisiooni, mis on meelelahutuslik tarbekunst ja samal ajal ülemaailmselt eelistatuim vaba aja veetmise viis. Meile on teada
ja jooksva pildi vastandamine eriti tulemuslik, sest inimese mõtlemise ja tajumise koha pealt on nad täiendavad nähtused teineteisele. Romaani lugeja või filmi vaataja kasutab keelt nende kunstidega otsesel suhtlemisel, kuid piiranguid seab iga erineva kunstiliigi erinevad väljendusvahendid ning erineva keelelise taustsüsteemi kasutamine. Imelik oleks otsida kinolinal jooksvast filmist teksti grammatilisi iseärasusi või kirjalikust kirjapandud tekstist pildi valgust ja rakurssi. Võrreldes kirjandust ja filmi, siis keeleelemendid ja tähendused on suhteliselt tasakaalus arusaamiselt mõlemas zanris, kuid üksiti oleneb see samuti raamatu lugeja või filmi vaataja isiklikust üldmuljest ja hallolluse mahu suurusest. Samas ei tohi unustada, et keel on semiootiline mõiste ja selle interpreteerimine võib kunsti puhul jõuda absurdi tasemeni. Nüüd oleks aeg arutada kirjandusteose suubumisest filmiks, kirjaniku poolt kirjutatud
Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitaarse riigi abil: fasism, natsism, sotsialistlik riik. Inimene- masin, tugev otsustav, sihikindel.ilma nõrkusteta=PIONEER. ehitamine, konstrueerimine, rasketööstus jne. Inimest pildistati alt üles vene modernismis, et tunduks võimas. Tehti Koostööd- kolektiivsus ja sünkroonia. Uks tehlogoogia kõikvõimsusesse. Arenes montaaz ja kolaaz. Parim oli selle alat Aleksander Rodsenko- rakurssi ja montaazimeister. Fakti kunst, äärmuslikud rakursid. Alati püüti näidata, et maal on ühtne " MEIE". Valitud inimesed- konstruktorid, kirjanikud, artistid, revolutsioonilsed mõtlejad. Kolonialism kui modernse ühiskonna paratamatu kaasnähtus: "primitiivne(algeline) teine" ja "arenenud mina". Kiirenev tempo -ismide vahetumisel . Fovism (1901-1907), Ekspressionism (1905-1912), Kubism (1907-1920) Futurism(1904-1914)
annaabi.ee 
