Vaadates koske, nägi ta teatud aja pärast jõe kallast liikumas. Liikumise järelefekt tekib pärast ca 60 sekundilist liikuva objekti jälgimist. Pärast liikumise jälgimise lõppu tajutakse tausta liikumist, mis on vastassuunaline. Katsed näitavad, et liikumise järelefekt on seotud nende spetsiifiliste rakkude väsimisega nägemissüsteemis, mis kandsid peamist koormust antud suunas liikumismuljet edasi andvates rakupopulatsioonides. Tasakaalu rikkumine nn suunadetektorite rakupopulatsioonide vahel põhjustabki illusoorse liikumise, mis tundub reaalsena (Sekuler, Gans, 1963). 6. Mis on autokineetiline liikumine? Kuidas on silmaliigutused seotud tajumulje stabiilsusega? Autokineetiline efekt tekib statsionaarse ehk liikumatu valgustäpi vaatlemisel täielikult pimedas ruumis. Kuigi valgustäpi asukoht jääb muutumatuks, tundub tahtmatult tekkivatest silmapilgutustest sõltuvalt mulje valguspunkti liikumisest, mis on sarnane tegelikule valguspunkti ruumis liikumisele. 7
Liikumise järelefekt tekib pärast ca 60 sekundilist liikuva objekti jälgimist. Pärast liikumise jälgimise lõppu tajutakse tausta liikumist, mis on vastassuunaline. Katsed näitavad, et liikumise järelefekt on seotud nende spetsiifiliste rakkude väsimisega nägemissüsteemis, mis kandsid peamist koormust antud suunas liikumismuljet edasi andvates rakupopulatsioonides. Tasakaalu rikkumine nn suunadetektorite rakupopulatsioonide vahel põhjustabki illusoorse liikumise, mis tundub reaalsena (Sekuler, Gans, 1963). · Kestus ehk järeltoime. Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid see püsib mõnda aega nn sensoorses mälus. Eredalt lühiajalist valgussähvatust võib tajuda kuni 2 sekundit pärast kustumist. Selle ajaj jooksul on stiimulis sisalduv info tervikliku tajukujundi saamiseks täiesti kasutatav. 6. Mis on autokineetiline liikumine
Pluripotentsus – raku võime diferentseeruda osaks ühest kolmest lootelehest: endoterm (moodustab mao sisekatte, seedetrakti ja kopsud), mesoderm (moodustab lihased, luud, vere ja urogenitaalsüsteemi) või ektoderm (moodustab epidermaalkoed ja närvisüsteemi) on võime anda erinevaid, mitte kõikvõimalikke järglasi. Õigetel tingimustel on totipotentsus ka loomarakkudes 57. Geeniteraapia Üksikute rakupopulatsioonide modifitseerimine. 1 tõhusamaid geeniteraapia meetodeid on DNA levitamine viirusega. Olenevalt haigusest tähendab see kas geeni lisamist, geeni asendamist või geeni ära võtmist (ka geeni reguleerimist?). Puudused: liiga vähene viroloogia tundmine: vähe geeniteraapia meetodeid raviks. On ka suur risk et viirus integreerub mujale ja rikub raku ära. Geeniteraapiliselt ravitud inimesed pole GMOd kuna see ei pärandu edasi.
Kromatiini remodeleerivad faktorid on olulised geenide aktivatsioonil ja repressioonil, DNA replikatsioonil ja reparatsioonil ning muudel DNA-ga toimuvatel protsessidel. Kromatiini remodeleerivate valgukomplekside tööks on vajalik ATP energia. 11. Apoptoos 88. Apotoosi olulisus organismi arengus. Too näiteid. Apoptoos mängib rolli organite ja kudede elimineerimisel, mis on kasulikud ainult embrüonaalses vastse arengustaadiumis. Koordineeritud suurte rakupopulatsioonide elimineerimine saab aidata kudede kujunemisele ilma naaberrakke mõjutamata. Nt kahepaiksete jäsemed 89. Apoptoosi ja nekroosi võrdlus. Apoptoos on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud, aga nekroos ei allu raku kontrollile ja on n-ö õnnetuslik Apoptoosi puhul rakk laguneb väikesteks membraaniga ümbritsetus vesiikuliteks, blebbing, nekroosi puhul kaob membraani terviklikkus Apoptoosi pugul tsütoplasma komponenid ei satu EC ruumi, vaid
annaabi.ee 
