arvutite klaviatuuri kasutamisel tuleks teha vahetevahel erinevaid töid. Kui kirjutusmasina puhul tuli iga rea järel teha käega teistsuguse trajektooriga liigutus, siis arvutil on suurem arvu ühetaoliste liigutuste tõttu kirjutamine tunduvalt monotoonsem, millega kaasneb tugi-liikumisaparaadi haiguste tekke tõenäosus. raskuse tõstmisel maast on intensiivne aktiivsus seljalihastes. Olulisteks riskifaktoriteks haiguste kujunemisel on istuv töö, raksuse tõstmine, kutseline autojuhtimine. Soovitused selleks, et raskused vähem ohustaksid töötaja tervist: hoida selg võimalikult sirge; hoida raskus kehale võimalikult lähedal; hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatuna; pöörata keha jalgadest, mitte seljast; vältida tõstmist istudes; vältida tõstmist õlgadest kõrgemale; vältida korduvat ühe käega tõstmist;
suureneb rindkere maht. Kuna pleuraõõnes õhku ei ole ja seal valitseb negatiivne rõhk, laienevad rinnaõõne mahu suurenemisega ka kopsud. Kopsude laienemisel langeb neis õhurõhk (atmosfääriõhust madalamaks) ja õhk suundub mööda hingamisteid kopsudesse. Väljahingamine. Sissehingamisel osavõtvad lihased lõõgastuvad, diafragma tõuseb. Sisemiste roietevaheliste lihaste kokkutõmbuse ning roiete raksuse tõttu laskuvad roided allapoole. Rinnaõõne maht väheneb, kopsud surutakse kokku, õhurõhk kopsudes suureneb (atmosfääriõhust kõrgemaks) ja õhk liigub mööda hingamisteid välja. Täiskasvanu inimese hingamise sagedus 16-20 korda minutis, vastsündinul 60 korda minutis. Hingamise kiirenemisega võib kaasneda hingamise sügavuse vähenemine. Une ajal muutub hingamine aeglasemaks. Eristatakse kolm hingamistüüpi: rangluu- ehk ülemine hingamine, rinnahingamine ja kõhuhingamine.
bioelektriline aktiivsus seljalihastes. Lülisamba biomehhaanikas etendavad tähtsat osa arvukad ligamendid ehk sidemed. Selgroolülide vaheliste kõhrketaste ainevahetuse normaalseks funktsioneerimiseks on vajalik, et mehhaanilised surved-tõmbed vahelduksid. Lülisamba allosa kannab eriti suuri staatilisi koormusi, mis on põhjustatud nii kõrgemal seisvate kehaosade raskusest kui ka tegevusega seotud jõumomentidest. Olulisteks riskifaktoriteks haiguste kujunemisel on istuv töö, raksuse tõstmine, kutseline autojuhtimine, korduv sünnitamine. Lülisambal on suur osa inimese tasakaalu säilitamisel. Kui lülisamba stabiilsus on vähenenud, komistab, libiseb ja kukub inimene hoopis sagedamini. 16. Libisemise ja kukkumise vältimine Enamik inimesi on libisemise ja kukkumisega niivõrd harjunud, et käsitab neid kui paratamatust. Samas põhjustab kukkumine sageli raske kehalise trauma ning rikub kehakatteid.
annaabi.ee 
