aug. 1945 heitsid Ameerika Ühendriigid sõja lõpetamiseks tuumapommi HIROSHIMALE. 9. aug. 1945 heitsid Ameerika Ühendriigid sõja lõpetamiseks tuumapommi NAGASAKILE. II maailmasõja lõpp. II ms lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Tagajärjed: *Muutus maailma poliitiline kaart. *Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse*Tekkis uus jõudude vahekord maailmas. *Hakkas lagunema koloniaalsüsteem. *Loodi ÜRO. *Võetakse kasutusele inimõiguste mõiste. *Algas tuuma- ja rakettrelvade ajastu. Saksamaa kapituleerumine 8. mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Teine maailmasõda oli sellega Euroopas ametlikult lõppenud. Jaapani kapituleerumine 10. aug. 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2. sept 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. Baaside leping 28. sept 1939.*Eestil ja NSV Liidul hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. *Anda
Sõja lõpetamine 29.07-15.10.1946 Pariisi rahukonverents Sõja tulemused · Muutus maailma poliitiline kaart · Eesti, Läti ja Leedu kaotasid iseseisvuse · Tekkis uus jõudude vahekord maailmas kapitalistlikule maailmale vastandus sotsialismileer. · Algas koloniaalsüsteemi lagunemine · USA-st ja NSV Liidust kujunesid üliriigid · loodi ÜRO · võeti kasutusele inimõiguste mõiste ja hakati nende eest võitlema · algas tuuma- ja rakettrelvade ajastu. Sõjaaegsed liidud 23.08.1939 MRP NSVL ja Saksamaa vahel. 28.09.1939 sõprus- ja piirileping NSVL ja Saksamaa vahel. 27.09.1940 Kolmikpakt sõjalise koostöö lepe Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Juuli 1941 ühise sõjapidamise lepe Inglismaa ja NSVL. 14.08.1941 Atlandi harta Inglismaa ja USA vahel, Saksamaa-vastane. Uued relvad · Lennunduse uued eesmärgid olid varustuse ja sõjameeste transportimine ning strateegiline pommitamine
arendamine ja NSV Liidu piire; uraanitöötlemise tööstuse oganiseerimine, aatomienergiakasutamisega seonduvate eriseadmete ning aatomipommi väljatöötamine ja tootmine.'' Erikomitee esimeheks määrati Beria.LK206 Larenti Pavlovitsi ettepanekul moodustati Esimene Peavalitsus, mis praktiliselt koordineeris erinevaid aatomiprojektis osalevaid ametkondi ja mida kontrollis ainult Erikomitee. Varsti ilmus ka Teine Peavalitsus, mis tegeles rakettrelvade aatomi- ja vesinikulõhkepeade kohaletoimetamivahendite väljatöötamse ja tootmisega. Ka selle tegevust kureeris erikomitee ja isiklikult Beria.LK207 Üks kauaoodatud päevadest oli 29 august 1949, mil toimus aatomikatsetus. Plahvatus toimus polügoonil Semipalatinski lähedal.LK223 Üliere valgus ja võimas löökaine tõendasid kõige paremini, et plahvatuse võimsus oli piisav.LK224 Pärast aatomipommi loomist jätkas Lavrenti Pavloits Erikomitee juhina vesinikuprojekti juhtimist.LK226