taas kadunud. Arktikas on avastatud teine väiksem osooniauk. Osoonikihi jälgimise seisukohalt on väga olulised pikad katkematud mõõtesarjad, sest nendest on näha osoonikahjustuste tekkimise protsess. Osoonikihi jälgimise tehnika ja metoodika Osoonikihi paksuse mõõtmise vanim meetod on moodus spektrofotomeetria, mida ka tänapäeval laialdaselt kasutatakse. See meetod võimaldab kasutada osoonikihti ultraviolettkiirguse filtrina. Osoonikihi paksust võib mõõta ka õhupallilt, raketilt või lennukilt. Kasulikuks on osutunud osoonikihi mõõtmise tehnika, kus vesiniku või heeliumiga täidetud õhupalli külge kinnitatakse kerged süsinikkeemilised andurid. Palli tõustes mõõdavad need pidevalt eri kõrgustel osooni hulka ja lähetavad andmed raadiosaatja abil vastuvõtjale. Tänapäeval on osoonikihi mõõtmistel suureks abiks satelliidid. Esmakordselt püüti osoonikihti kosmosest jälgida 1960-ndate aastate lõpus. 1967 aastal lasti orbiidile USA
Mootori osad on: kapsel, düüs, isoleeraine, süütaine, kütus. Mootori kest on suhteliselt õhukesest metallist, mis on ümbritsetud põlemiskindla isoleerainega. Kütus on samuti paigaldatud isoleeritud kihti. Paljudel tahkekütuserakettidel on kütusemahutit läbiv õõnes südamik, milles toimub põlemine. Õõnsa südamikuta rakettides süüdatakse kütus raketi madalamas osas ning põlemine toimub astmeliselt ühelt raketilt teisele. Igal juhul põleb vaid kütuse pindmine osa. Õõnessüdamikku kasutatakse tugevama suruõhu saavutamiseks, sest see suurendab põlemiseks kasutatava kütuse pindala. Selleks, et suurendada põlemispinda, ehitatakse mõned põlemiskambrid tähekujulised. Kütuse süütamiseks kasutatakse mitmesuguseid süüteaineid. Tulenooli süüdati vanasti sütikust, mõnikord süttisid nad liiga kiiresti ning põletasid süütaja
Pataljoni ülemaks sai Georg Eberhardt ja pataljoni kooseisus oli tollel hetkel 973 meest, neist 776 eestlast. Ukrainas toimus juuli keskpaigani 5 veel täiendav lisaõpe rinde tagalas. Esialgu ei öeldud meestele, kuhu täpsemalt neid suunatakse. Varsti oli selge, et neid saadetakse rindele. * olenevalt kirjapildist võidi kirjutada ka Pataljon „Narva“ Veel enne rindele jõudmist oli saanud üks pataljoni kolonni auto raketilt täistabamuse. Hukkus viis meest, neist neli eestlast. 19. juulil 1943. aastal oli SS-pataljon Narwa oma kohal Izjumis. Punaarmee jõude hinnati umbes 20 000 mehe ja ~115 tankini. Sakslased olid arvestanud, et pataljon ei pea rünnakutele vastu ja taganeb. Enne kella kümmet hommikul oli kuulda esimesi punaarmee tanke. Neil lasti üle kaevikute sõita kus nad siis tankitõrjekahuritega hävitati. Esimeses laines osalenud 22. tankist tagasi pöördus vaid üks. Edasi järgnes miinipildujatuli
Dobsoni spektrofotomeeter ja Nimbus 7 satelliidil asuvad instrumendid nõuavad päikese kõrgust üle 10 kraadi. Euroopa ühistöö käigus on loodud ka SAOZ spektrofotomeeter. Seda saab kasutada ka siis kui päike on allpool horisonti. Polaaröö korral on see eriti tähtis. M.Chanini(1993) andmeil on selle aparaadiga võima lik mõõta ka osoonikeemias tähtsate ühendite nagu OClO, ja NO2 ning aerosoolide hulka atmosfääris. Osoonikihi paksust võib mõõta ka õhupallilt, raketilt või lennukilt. Ei tohi aga unustada, et raketi ja lennukikütuse põlemisjäägid soodustavad osoonikihi õhenemist. "Üsna kasulikuks on osutunud osoonikihi mõõtmise tehnika, kus vesiniku või heeliumiga täidetud õhupalli külge kinnitatakse kerged süsinikkeemilised andurid. Palli tõustes mõõdavad need pidevalt eri kõ rgustel osooni hulka ja lähetavad andmed väikese raadiosaatja abil vastuvõtjale"(Kyrö, 1993, lk 2)