Nii näiteks mõjutab vaadeldaval joonisel jõud F pöörlemist päripäeva, mistõttu tema momendi vektor on suunatud joonise sisse. Määratleme jõu F rakenduspunkti kohavektori r punkti O suhtes. See on vektor, mis viib punktist O jõu rakenduspunkti. Siis võime vastavalt vektorkorrutise definitsioonile kirjutada jõumomendi definitsiooni järgmisel kujul. Jõu F momendiks punkti O suhtes nimetatakse punkti O jõu rakenduspunktiga ühendava vektori r ja jõu F vektorkorrutist: MO = r ×F . (6.5) Märkus. Vektorkorrutise tähistamiseks asutatakse ka kirjaviisi M O = [r , F ] . 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel.
Rakendame deformeeruva varda AB otstele moodulilt võrdsed jõud F1 F2 , nagu on näidatud joonisel 2.6a. Nagu näha, on need jõud moodulilt võrdsed, suunalt vastupidised janende jõudude mõjusirged kattuvad. Teemegi nüüd sellise operatsiooni, et nihutame jõudu F1 mööda selle mõjusirget nii, et ta rakenduspunkt oleks varda keskpunktis C. Nüüd teeme sama operatsiooni jõuga F2 , nihutame ka seda mööda tema mõjusirget uue rakenduspunktiga punktis C. Oleme saanud olukorra, mis on kujutatud joonisel 2.6b. Nüüd jätkame nende jõudude nihutamist veelgi edasi. Nihutame jõudu F1 mööda selle mõjusirget nii, et ta rakenduspunkt oleks hoopis varda vasakul otsas A. Ka jõudu F2 nihutame (mööda tema mõjusirget) nii, et selle rakenduspunkt oleks punktis B. Nüüd oleme saanud olukorra, mis on kujutatud joonisel 2.6c
Nii näiteks mõjutab vaadeldaval joonisel jõud F pöörlemist päripäeva, mistõttu tema momendi vektor on suunatud joonise sisse. Määratleme jõu F rakenduspunkti kohavektori r punkti O suhtes. See on vektor, mis viib punktist O jõu rakenduspunkti. Siis võime vastavalt vektorkorrutise definitsioonile kirjutada jõumomendi definitsiooni järgmisel kujul. Jõu F momendiks punkti O suhtes nimetatakse punkti O jõu rakenduspunktiga ühendava vektori r ja jõu F vektorkorrutist: MO r F . (6.5) Märkus. Vektorkorrutise tähistamiseks asutatakse ka kirjaviisi
annaabi.ee 
