Comte'i, kellest viimast peetakse ka sotsioloogia kui iseseisva teaduse rajajaks (Aimre 2006:14). Sotsioloogia jaotatakse kaheks osaks teoreetiliseks ja empiiriliseks ehk konkreetseks osaks (kr empeiros `empiiriline, kogemustel põhinev, vaatlus loomulikes tingimustes'). Empiiriline sotsioloogia kujunes 1920ndatel ja 30ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides, levides sealt üle maailma. Empiirilised uuringud jagunevad akadeemilisteks ja rakenduslikeks. Rakendusuuringute tähtsus tõuseb, need muutuvad teatud osas iseseisvaks, hõlmates kõiki inimtegevuse valdkondi (vaba aja veetmisest sõjanduseni) (Aimre 2006:72). See teine osa on ühtlasi ka see osa, mis mind sotsioloogias kõige enam puudutab ja huvitab. Minu jaoks on uuringud kõige praktilisemaks valdkonnaks sotsioloogiast, seda nii sellest küljest, et omada ettekujutust sellest, mis asi on uuring kui teiste poolt läbiviidud uuringutega tutvumise ja nende rakendamise seisukohast. I
o Psüühilised seisundid on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud o Need seisundid avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile · Psüühilised protsessid... o Tunnetusprotsessid o Emotsionaalsed protsessid o Tahtelised protsessid 4. Psühholoogia harud jaotatakse rakenduslikeks ja teoreetilisteks ,,ravi" põhjal. Rakendusliku psühholoogia alla kuuluvad need harud, mille juures toimub nt nõustamine 5. Psühholoogia tuntuimad koolkonnad... · Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism- rõhutatakse psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadust · Humanistlik psühholoogia- keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale,
Kuna mõistel on tavaliselt rohkem kui üks tunnus, siis võib ka liigitusi igal mõistel olla just niipalju kui on tunnuseid. Näit., "Õppeained jagunevad obligatoorseteks, fakultatiivseteks ja teoreetilisteks." Esitatud näites on eksitud aluse reegli vastu - üks liigitus ei saa toimuda kahe erineva tunnuse järgi. Muidugi, õppeained võivad jaguneda, ühest küljest obligatoorseteks ja fakultatiivseteks, teisest küljest teoreetilisteks ja rakenduslikeks jne..Need on erinevad liigitused, erinevate tunnuste järgi. 3. reegel: Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Loogikud ütlevad mõnikord seda reeglit pisut teisiti: liigitus peab olema tühjendav. Liigitus on tühjendav vaid juhul, kui liigituse liikmed välistavad üksteist. Järgmise näite puhul on rikutud käesolevat reeglit: "Raamaturiiulil on eestikeelsed, ingliskeelsed, venekeelsed ja sõnaraamatud." "Sõnaraamatud" antud liigituses ei väista mistahes
Reklaamiuurimuste põhiküsimused : 1. Teemauuringud mida tuleb tarbijale teadustada 2. Vormiuuringud kuidas tuleb seda teha 3. Teabelevimeediumite uuringud kus, kunas ja mille kaudu seda teha 4. Efektiivsusuuringud kui efektiivne see oli ja milles väljendus efekt. Reklaamiuuringud on süstemaatiline teabe kogumine ja analüüs selleks, et edustada või hinnata reklaamistrateegiaid, reklaamteateid ja reklaamikampaaniaid. Reklaamiuuringud võib jagada rakenduslikeks ja teaduslikeks. Spetsiaalne reklaamipsühholoogilisi teenuseid pakkuv firma on : 1. Objektiivsemat väljastpoolt tulevat vaatenurka pakkuv instants, keda ei sega sisemine hierarhia ja subjektivismi piirangud, rutiinid antud toote suhtes 2. Instants, kelle on kogemused ja teadmised just sellel alal reklaami mõjustamismehhanismide tundmises 3. Üksus, kellel on hea ligipääs erialasele teabele ning pidevalt uuenevatele uurimisandmetele 4
annaabi.ee 
