Ravimitööstuses- *antibiootikum (ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks) *vaktsiinide tootmine *insuliin Energeetikas- *kütused (metaan ja etanool) *biogaas (loomasõnnik, erinevate taimede jäägid) *pesuvahendid (pesupulbrid, geelid jne) Biotõrje – Taimekahjurite hävitamine teiste organismidega. Feromoon – putukate hormoonisarnased ained. 4. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus, nende kasutamine biotehnoloogias, tööstuses ja igapäevaelus. Antibiootikum. (õp lk 8 – 18) Põllumajandus- * bakterid silo valmistamisel *mügarbakterid küntakse mulda *biotõrje: linnud hävitavad kahjureid, seente ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. Toiduainetes- *hapendamine (kurk, kapsas) *bakterijuuretis (vein, juust)
otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jm tarbeks. Bioloogia jaguneb kaheks: #Üldbioloogia (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia) #Eribioloogia (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-eluslooduse eeskuju kasutamine tehnika ja tehnoloogia arendamisel. Küberneetika-teadus juhtimisest ja sidest masinas, organismis ja ühiskonnas. Heteroos(hübriidjõud)- mõnede sortide ja tõugude ristamisel saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest.
Tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti talitlus. Raku ehituse ja talitluse terviklikkus, organellide omavaheline koostöö. 11 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 Taimerakule iseloomulike plastiidide, vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega. Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused võrreldes teiste päristuumsete rakkudega. Seente roll looduses ja inimtegevuses, nende rakendusbioloogiline tähtsus. Inimese nakatumine seenhai- gustesse ning nende profülaktika. Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus võrreldes päris- tuumse rakuga. Bakterite elutegevus, sellega kaasnev mõju loodusele ja inimtegevusele. Ini- mese nakatumine bakterhaigustesse ja nende profülaktika. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus. Õpitulemused Õpilane: y võrdleb elus ja eluta looduse tunnuseid ning toob välja elusloodusele eriomased tunnused;
1 cal= 4,1868 J Energia loomorganismis Varuenergia ( varurasv, glükogeen ja glükogeensed aminohapped) Ainevahetusenergia ( on salvestatud adenosiinfosfaatide, ADP,ATP makroergilistesse sidemetesse. 1 mol glükoosi => 5 mol H2O 75 kg raskuse inimese päevane energiavajadus Baasainevahetus 24h. 1,0cal/kg-tunnis* 24h*75 1800 cal Kirjutamine, lugemine , lobisemine, söömine 12,5h 0,4 cal/kg-tunnis*12,5h*75 =...cal Aeglane kõnd 1h . 2,0 cal/kg-tunnis*1h*75 =150 cal Proteiin Def. On rakendusbioloogiline mõiste, mille all võetakse kokku kõik söötades ja loomorganismis olevad lämmastikku sisaldavad ained. Lämmastik N*6,25=proteiin söödaproteiin N (g/ Kg) Konversioonikordaja puuviljaseemned 188,7 5,30 sojauba 175,1 5,71 oder 171,5 5,83 mais 160,0 6,25 kaer 171,5 5,83 September-detsember 2008. a. nisu 171,5 5,83 munad 160,0 6,25 Liha 160,0 6,25 piim 156,8 6,38 proteiin mittevalguline proteiin valguline proteiin Loom vajab aminohappeid
emiseid ja kulte. Välimikult sarnaneb taani maatõugu seaga. Koon on kas sirge või pisut nõgus, kõrvad pikad ja ettepoole lontis. Emisel nisasid 12-14. Nahk on roosakas, kaetud valgete karvadega. Tagakeha on hästi arenenud. Eesti peekonitõugu sead kasvavad ja arenevad kiiresti, täiskasvanud kult kaalub 300 kg ja emis kuni 250 kg. Söötmisõpetus 1. Proteiin kui toitefaktor. Asendamatud ja kriitilised aminohapped. Proteiin on rakendusbioloogiline mõiste, mille all võetakse kokku söötades olevad lämmastikku sisaldavad ühendid. Toorproteiin jaguneb valguliseks ja mittevalguliseks osaks. Proteiini väärtuslik osa on valk, mis koosneb 22st aminohappest. Vaögud on peptiidahelad, millised koosnevad vähemalt 50st aminohappejäägist. Kõiki 22 aminohapet, mis esineb valgu koostises, on võimelised sünteesima taimed ja mikroorganismid. Põllumajandusloomad ei sünteesi 9t ja linnud 11t aminohapet.
annaabi.ee 
