ametivõimude tegevuses teisiti kui nt moraalinorm. Vaid seoses õigusnormidega saab rääkida sellistest nähtustest kui normi sätestamine ja seaduste rakendamine. *õigusnormi iseloomulik joon on ka abstraktsus, sest normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid. Õigusnormide abstraktsust on tegelikult peetud õigusriigi üheks vältimatuks tunnuseks. Õigusriik tagab üksikisikule ala, kus tema vabadus on puutumatu. *kolmandaks on see, et õigusnormid peavad olema üldkehtivad. Norm peab rakendusalas hõlmama kõiki ja kõike. Üldkehtiv ka selles mõttes, et katab kogu riigi ja nii, et kõike sellel alal sätestatut tuleb käsitleda samal viisil. *normilt nõutakse ka ajalist kehtivust. Ilma ajalise kehtivuseta norm ei saa järelikult olla niisugune õigusnorm, nagu seda eeldatakse õigusriigilt. (kui norm oleks kehtiv vaid lühikese suvalise aja, siis kaoks õiguse prognoositavus. Funktsioonid: *suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist
töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle; 2) kohaldada riiklikku sundi seadusega ettenähtud alustel ja ulatuses. [Paragrahvi 25 sõnastus alates 1. 07. 2003] § 25. Riikliku järelevalve teostaja (1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. (2) Tööinspektsioon teostab käesoleva seaduse rakendusalas kasutatavate isikukaitsevahendite turujärelevalvet toote ohutuse seaduses (RT I 1998, 40, 613; 1999, 82, 753; 2000, 86, 546; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) sätestatud korras. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] [Paragrahvi 26 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 26. Tööinspektor (1) Tööinspektor on Tööinspektsiooni ametnik, kes teostab riiklikku järelevalvet töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete
analüütiline signaal on põhjustatud just analüüdist, ei ole põhjustatud mingite teiste ainete poolt ja et teised proovis sisalduvad ained ei avalda signaali tugevusele mõju. Selektiivsus iseloomustab, mil määral saab metoodikaga määrata analüüti ilma, et teised ained segaksid. Spetsiifilisuse all mõeldakse 100%-list selektiivsust. Meetodid on väga harva spetsiifilised, metoodikad võivad kitsas rakendusalas seda olla. Proovi komponente, mis segavad analüüdi määramist, nimetatakse segajateks. Segaja võib toimida kahel moel: kas käituda nagu analüüt ja tugevdada analüütilist signaali (saadakse kõrgemad tulemused) või segab metoodika toimimist (tulemused võivad olla nii kõrgemad kui madalamad tegelikust). Tuleb teada, milliseid aineid võib proov oma olemusest ja päritolust tulenevalt sisaldada. Nt bensoehappe määramisel bensaldehüüdis happe-alus tiitrimisega, mis üldjuhul ei ole
annaabi.ee 
