töö viljast tori hobusest. Tõu iseloomustus Vana-tori hobune Eelmise sajandi 50nendateks aastateks oli väljakujunenud mitmekülgsete omaduste ja võimetega tori hobune, kes sobis kasutada põllumajanduses ja trantspordis. Tänapäeval on hobuse ülesanne muutunud. Põllumajanduseks aretatud tõugudele tuleb leida uus rakendus. Rohkem kui pool sajandit tagasi kujunenud tori hobune leiab tänapäeval rakendust ratsaspordis, rakendispordis, harrastajate ratsutajate seas, turisminduses ja võib öelda, et ei ole hobustega seonduvat ala, kus vana-tori hobusega ei sobi tegeleda. 2 Vana-tori hobuse välimik Vana-tori hobune on kuiva, tugeva kehaehitusega, ühtlase välimikuga ja hästi kohanenud ilmastiku-, söötmis-, pidamis- ning kasutamistingimustega. Domineerivaks värvuseks on vana-tori hobustel raudjas tumedamate ja heledamate
katkestamist." (Hobumaailm, 2015). Joonis 1.4.3 1.4.4 Rakendisport Rakendisport on maailma vanim hobuspordiala, sest hobuseid kasutati vedamiseks tunduvalt varem kui ratsutamiseks. See on ka ainuke FEI poolt (1970. aastal) tunnustatud ,,ratsaspordiala", kus tegelikult ratsanikke polegi. Kutsar (driver) istub vankris, mida veab kas üks või mitu hobust. Võistlustlustel on kolm ala, samuti nagu kolmevõistluseski. Võistlusaladeks rakendispordis on koolisõit, maraton ja täpsussõit koonustega. Koolisõidutesti sooritatakse 100 x 40 m platsil. Demonstreerida tuleb erinevaid allüüre erinevatel kiirustel, seega ka üleminekuid, peatusi, voldil liikumist ja muud sellist. Olulised on sujuvus, hea koostöö kutsari ja hobus(t)e vahel, impulss, täpsus ja üldse kõik see, mis ka tradistioonilises koolisõidus loeb. Maraton on kahtlemata väga vaatemänguline ehk seda on väga huvitav jälgida
võimete on tööks olulised ka sellised iseloomujooned nagu heatahtlikkus, enesevalitsemise oskus, korrektsus, töörõõm ja loomulikult kiindumus hobustesse (Kollom, jt., 2008). Ratsutamise alaliike on väga palju, mis sõltub kultuurist ja võimalustest, mis on hobuste rakendamisvõimaluste keskmes vajalikud. Eestis tegeletakse harrastaja tasemel ratsutamisega takistussõidus, koolisõidus, kolmevõistluses, kestvusratsutamises ning rakendispordis. Harrastussportlaste seas kõige populaarsemad alad on takistussõit, millega tegeleb 87% harrastussportlastest ning koolisõit millega tegeleb 55% (Kiilo, 2013). Lisaks võistlustel osalemise võimalusele tekitab segadust ja probleeme harrastusratsutajate jaoks võistluste tase. 2012. aastal toimus takistussõidus 55 ERLi kalenderplaanisisest võistlust üle terve Eesti. Nendest 6 võistlust oli korraldatud harrastajatele eraldi arvestusega (ERL, Võistluste kalenderplaan 2012). Ülejäänud
annaabi.ee 
