Kui toiming p on keelatud, siis on see mittekohustuslik: F(p) → ¬ O(p). Modaalsuse lubatud seosed loogilises ruudus: Kui toiming p on lubatud, siis ei ole see keelatud: D(p) → ¬ F(p). Lubatud toiming p saab olla mittekohustuslik. 39. HÄGUSLOOGIKA PÕHIIDEED. Hägusloogikat kasutatakse olukordades, kus on väga palju implikatsioone. (liivakuhja ja õunte näited E. Kasaku õpikus lk. 129–130) Hägusloogikas, erinevalt klassikalisest loogikast, võetakse kasutusele predikaadi rakendatavusastme tähistamiseks predikaadi tõesusaste [1;0], nii et 0 on väär ja 1 on tõene. Peaaegu tõese lause eitus on on “praktiliselt väär”. F(A) = 0.75; F(¬A) = 0.25. Hägusloogikas ei kehti vasturääkivusseadus ega välistatud kolmanda seadus (vt p 1). ! 14/14
Kui toiming p on keelatud, siis on see mittekohustuslik: F(p) ¬ O(p). Modaalsuse lubatud seosed loogilises ruudus: Kui toiming p on lubatud, siis ei ole see keelatud: D(p) ¬ F(p). Lubatud toiming p saab olla mittekohustuslik. 39. HÄGUSLOOGIKA PÕHIIDEED. Hägusloogikat kasutatakse olukordades, kus on väga palju implikatsioone. (liivakuhja ja õunte näited E. Kasaku õpikus lk. 129130) Hägusloogikas, erinevalt klassikalisest loogikast, võetakse kasutusele predikaadi rakendatavusastme tähistamiseks predikaadi tõesusaste [1;0], nii et 0 on väär ja 1 on tõene. Peaaegu tõese lause eitus on on "praktiliselt väär". F(A) = 0.75; F(¬A) = 0.25. Hägusloogikas ei kehti vasturääkivusseadus ega välistatud kolmanda seadus (vt p 1). ! 14/14
vaid loogilises aparatuuris. Üks võimalik lahendus on üleminek kahevalentsest loogikast mitmevalentsesse loogikasse. Hägusloogika semantika Eelmises punktis toodud õunte rivi näite korral muutus predikaadi roheline rakendatavusaste pidevalt väiksemaks. Samas suurenes pidevalt predikaatide kollane ja punane rakendatavus. Klassikalises loogikas on iga väide kas tõene või väär. Seega kehtib iga predikaadi p(x) korral p(x) {t, v}. Hägusloogikas võetakse predikaadi rakendatavusastme tähistamiseks kasutusele predikaadi tõesusaste p(x) [0,1], kus tõeväärtuste hulk on asendatud reaalarvulise lõiguga [0,1], nii et 0 on väär ja 1 on tõene. See tähendab, et me loeme lauset p(x) tõeseks niivõrd, kuivõrd predikaat p on objektile x rakendatav. Eesti keeles ei kasutata mitte ainult kahte tõesusastet: tõene ja väär, vaid tõesus varieerub sageli kindlas vahemikus. Me võime näiteks mingi lause kohta öelda, et see on
annaabi.ee 
