Kasutatavaim on iirisdiafragmad, mille valgusava moodustavad liikuva kroonrõngaga seostatud sirbikujulised lamellid. Kroonrõnga pöördumisel lähevad lamellid sujuvalt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava. Diafragma ava muudetakse automaatselt või käsitsi sõltuvalt säriajast ning võttetingimustest (võtteobjekti heledusest ja fotomaterjali valgustundlikkusest). Käsitsi saab diafragmat seada mitmel viisil, kuid rakendatavaim on diafragma ava muutmine objektiivi raamistusele paigutatud ja diafragma arvude skaalaga varustarud seaderõnga pööramise teel. Peegelkaamerates kasutatakse pms. hüppavat diafragmat. Lähteasendis on niisugune diafragma täielikult avatud. Päästikule vajutamise järel, kuid enne katiku rakendumist võtavad diafragma lamellid hüppeliselt etteseatud diafragma arvule vastava asendi. Mõne diafragma seademehhanism on blokeeritud päästikuga ja nupule vajutamisel muutub diafragma ava vedru
teravussügavust. Ta kujutab endast harilikult objektiivi sisse paigutatud valgustihedat tõket. Kasutatavaim on iirisdiafragma, mille valgusava moodustavad liikuva kroonrõngaga seostatud sirbikujulised lamellid sujuvalt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava. Diafragmaava muudetakse automaatselt või käsitsi sõltuvalt säriajast või võttetingimustest. Käsitsi saab diafragmat seada mitmel viisil, kuid rakendatavaim on diafragmaava muutmine objektiivi raamistusele paigutatud, diafragmamehhanismiga ühendatud ja diafragmaarvude skaalaga varustatud seaderõnga pööramise teel. Peegelkaamerates kasutatakse peamiselt hüppavat diafragmat. Lähteasendis on niisugune diafragma täielikult avatud. Päästikule vajutamise järel, kuid enne katiku rakendumist võtavad diafragma lamellid hüppeliselt etteseatud diafragmaarvule vastava asendi. Mõne diafragma seademehhanism on blokeeritud
Ta kujutab endast harilikult objektiivi sisse paigutatud valgustihedat tõket. Kasutatavaim on iirisdiafragma, mille valgusava moodustavad liikuva kroonrõngaga seostatud sirbikujulised lamellid sujuv alt kas kokku või laiali ja vastavalt sellele kas avardavad või ahendavad valgusava. Diafragmaava muudetakse automaatselt või käsitsi sõltuvalt säriajast või võttetingimustest. Käsitsi saab diafragmat seada mitmel viisil, kuid rakendatavaim on diafragmaava muutmine objektiivi raamistusele paigutatud, diafragmamehhanismiga ühendatud ja diafragmaarvude skaalaga varustatud seaderõnga pööramise teel. Peegelkaamerates kasutatakse peamiselt hüppavat diafragmat. Lähteasendis on niisugune diafragma täielikult avatud. Päästikule vajutamise järel, kuid enne katiku rakendumist võtavad diafragma lamellid hüppeliselt etteseatud diafragmaarvule vastava asendi