290 km². Geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust.Lõuna-Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga.Kagusse teisele poole Jaapani merd ja Korea väina jääb Jaapan.Vasakule Lõuna-Koreast jääb Kollane meri.Kujult on Lõuna+korea piklik.Suurem osa maad,eriti põhja-ja idaosa on mägine.Valitseb parasvöötme mussoonkliima,tihti on purustavaid rajusid(taifuune). Lõuna-Koresa elab(2007 a.) 50 087 300 milj. inimest,kellest 99% on korealased ning peamine vähemusrahvus on hiinlased.Rahvastiku tihedus on 508,6 in/km² kohta.Lõuna- Korea pealinnaks on Seoul,mille kaugus Tallinnast linnulennul on 7129 km ja kaugus Narvast 7341.3 km ning mille geograafilised koordinaadid on 37°35 N 127°0 E. Ajavöönd on 6 tundi Eesti ajast ees. Joonis 1.Lõuna-Korea geograafiline asend.
Surnud vaaraodadele rajasid egiptlased hiiglaslikke püramiide. Need on hiiglaslikud ehitised,mille sisemuses peitusid vaaraodele hauakambrid.Kõige suuremad ja kuulsamad püramiidid rajati umbes 2600-2500 eKr. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest.Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju-sfinks.See on inimese peaga lõvi. Koos riigiga tekkis egiptlastel ka kiri.Algul tekkis piltkiri, ajajooksul arenesid välja kirjamärgid ehk hieroglüüfid. Kõige tähtsamad tekstid rajusid egiptlased kivisse,vähem pidulikke tekste kirjutati papüürusele. See on papüürusetaimest valmistatud paberitaoline materjal. Täiskirjutatud papüürusetükid kleebiti üksteise järel pikaks ribaks ja keerati rulli. Need ribad olid sageli mitme meetri pikkused. Egiptlased uskusid,et inimese elu jätkub pärast surma surnute riigis. Et elu pärast surma oleks võimalik,õppisid nad palsameerima ehk surnukehasid säilitama. Palsameeritud surnukeha nimetati muumiaks
Emal jagub silmi vaid mu õdedele, isa ei ole kodus ja mina olen üksi. Kuid mul on ka pudel. Kui ma sain 19. kolisin ma kodust välja ja otsustasin ise hakkama saada. Õnneks olid uue elukoha aknad Robi kodu akendega täpselt kohakuti, nii et kui ta minu toa aknas veel hilja õhtul tuld põlemas nägi, helistas ta kohe ja parandas mu tuju. Ma ei tea mida ilma temata oleksin teinud. Alkoholi suhe püsis nüüd normaalsuse piires. Muidugi tuli ette rajusid pidusid, kuid igapäevaseid mäluauke enam ei esinenud. Kuni ühe õhtuni, peale mida muutus kõik. Mu päev algas nagu kunagi, klaasi veiniga. Õhtul ootas ees sünnipäev kus alkoholi oli kümnete liitrite kaupa ja kõik võtsid mis võtta andis. Mu klaasid tühjenesid üksteise järel, vahepeal ma tantsisin ja siis jälle jõin. Seejärel nägin ma väga häguselt uksel Robi ja peale seda ma ei mäleta enam midagi.
Kubism ja futurism kokku sulandumises tekkis kubofuturism. Autorid kirjanduses: David Burljuk, Jelena Guro, Velemir Hlebnikov Ekspressionism Ekspressionism tähendab prantsuse keeles väljendust, seega see vool väljendas kõiki dramaatiliselt. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Esiplaanile seati inimese sisemaailm koos tema tunnetega, traagiline elutunnetus(nt. sõda ja vaesus). Kunstis kasutati tihti rajusid ja kirevaid värve, et väljendada inimesi sageli jõhkratena ja inetutena koos piina ja ängistusega. 7 Autorid kirjanduses: Bertolt Brecht, Georg Trakl, Georg Heym. Dadaism Dadaismid leiavad, et kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Põhilisteks tunnusteks on: pilkamine, mõnitamine, mängulisus, provokatsioonid. Autorid kirjanduses: Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. 8
mälestussammas. Järgmisena otsustati üles ehitada varemeis olev Tori kirik. Kirik, mis ka ise on sõjaohver, otsustati taastada mälestusmärgina kõigi Teise maailmasõja, kui 20. sajandi kõige jubedama ajaloosündmuse, ohvritele. Kiriku taastamise ametlikuks alguseks võib pidada 7. aprilli 1990, mil Tori Kihelkonna Muinsuskaitse Seltsi esimehe Jüri Kask'i eestvedamisel toimusid seal esimesed suured talgud.(Lisa4) Suigu kolhoosi metsamehed eesotsas Harry Veskimägiga rajusid maha varemeis kasvanud suured puud. Kiriku taastamise sisseõnnistamine ja esimene eesti sõjameeste kokkutulek oli kavandatu 7.-8. juulile 1990. Kuid kokkutulek jäeti ära, kuna 4. juulil saabus Tori alevisse 13 nõukogude soomustransportööri ja 28 kergetanki ning Pärnu lennuväljale maandus 9 eriüksuste lahingkopterit. Eesti sõjamehed, kes ligi pool sajandit tagasi olid Eesti idapiiril Punaarmee vastu võidelnud, olid nõukogude reziimile ikka veel ohtlikud... Sama aasta 30