Kuna matemaatika talle probleeme ei valmistanud, kanti ta peagi edasi teise klassi. Mitmete elukohavahetuste tõttu pidi ta tihti koole vahetama, rahakitsikus ei lasknud tal minna edasi õppima kohe peale seitsme klassi läbimist, vaid ta pidi töötama sovhoosides ja traktorijaamades. Aastal 1957 lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. Esimene trükiproov oli novell „Lõppematu tee“, mis ilmus 1958. a Elva rajoonilehes ning sai jutuvõistlusel II preemia. 1959. aastal pääses Traat õppima Moskva kirjandusinstituuti. Konkurss oli tihe: 2200-st kandideerijast võeti vastu vaid 30. Traat ise on öelnud, et see oli „viis aastat humanitaarõpinguid, arengut ja loomingulisi otsinguid.“ Peale instituudi lõpetamist oli Traat üle aasta vabakutseline, tegeledes luuletamise ja tõlkimisega ning kirjutas oma esimest romaani „Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga“. 1965
külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo "Hüljatud", Romain Rolland'i "Jean- Christophe", Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno...). Ühtlasi püüdis ta ka ise kirjutada ja tundis varaküpsena igavust alg- ning põhikoolis Ristil (19541959), Kalmetul (19591963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965 1967 õppis meie tärkav lüürikTallinna kaugõppekeskkoolis, töötades veel kõrvalt raamatukoguhoidja ja arhivaarina. Viivi Luige esimene luuletus ilmus Viljandi rajoonilehes 1962. Järgmisel aastal võidab ta Pioneeri kirjandusvõistlusel esimese auhinna, kuid enne seda külastavad teda kodus toimetuse kolm tarka veendumaks, et luuletused ei olnud täiskasvanu saadetud. 1964. aastal debüteeris ta kirjandusajakirjas Looming. Esimene luuletuskogu "Pilvede püha" ilmus 1965. aastal. Sestsaadik on temalt ilmunud kümme luuletuskogu, kolm luule valikkogu ja kolm proosateost, samuti esseesid ja lasteraamatuid ning paar draamat. Aastast 1967 sai Viivi
aastal. Nime üle oli olnud palju vaidlemist, aga väljaandele taheti panna nimi, mis iseloomustaks antud piirkonda, kus leht ilmub. Et Jõgevamaa oli tuntud oma viljakandva maa poolest ning põhitegevuseks oli põllumajandus, siis sellest johtuvalt ka nimevalik. Punalipp ilmus esimest korda 15. mail 1962. Nimi muutus, sest Hrustsovi - aegse majanduse juhtimise ümberkorraldamise ajal moodustati territoriaalsed tootmisvalitsused. Seoses sellega korraldati ümber ka kohalikud ajalehed. Rajoonilehes kajastus rajooni tänapäev, korrapäraselt ilmuvatel koduloolehekülgedel meenutati minevikusündmusi. Aeg ajalt ilmusid klubi loomingu leheküljed, korraldati omaloominguõhtuid. Et kogu elu olu ja tegemisi suunas partei ja valitsus, mille sümboliks oli punalipp, siis siit rajooniajalehele nimi. Vooremaa ilmus esimest korda 1989. aastal. Eestimaa oli liikumas avaruse ja vabaduse suunas. Järjest vähem oli tunda piiranguid, elati, iseseivumissoov eesmärgiks. Siit ka
annaabi.ee 
