J 39. Jae-jaoti, väikeses koguses. Vastand hulgi 40. Jaekett-kaupluste, kaubamajade või-hallide rühm, mis tegutseb ühe nime all ja ühtlustatud hindadega K 41. Kaup-müügiks pakutav või müüdav vallasasi 42. Kaupleja-isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub osutab teenust 43. Kemikaal-keemiline aine 44. Kiosk-kaupleb omaette rajatisena. Müügisaal puudub, neis müüakse väikesemõõdulist kaupa 45. Klient-asutuse, isiku vm teenuste kasutaja 46. Komisjonimüüja-võtab toodangu oma valdusse ja müüb iseenda nimel ilma pikaajalise leppeta komisjonitasu eest 47. Kommunikatsioon-tehniliste vahendite ja sidekanalite võrk, mille abil kogutakse ja edastatakse vajalik informatsioon 48. Komponent-osis, koostisosa 49. Konteiner-veomahuti 50. Konventsionaalne-tavapärane, kombekohane; leppekohane, tinglik 51. Krediit-laen 52
kassades 42. kaubanduse korraldaja- on isik või asutus, kes majandustegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust avalikul üritusel, sh laadal ja messil 43. kaupleja- isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust 44. kaupluse juhataja- ülesanne on kaupluses üldjuhtimine, et tagada kaupluse kui ettevõtte eesmärkide saavutamine 45. kiosk- üks levinumaid müügikohti. Võib kaubelda omaette rajatisena, ent ka mõne kaupluse, kaubanduskeskuse või turuhoone ühe osana. Müügisaal puudub. 46. kliendikeskne struktuur- müügipersonali võib strukteerida vastavalt eri tarbjarühmadele 47. klient- tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga 48. kogukapital- on ettevõtte omanikele kuuluv capital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust vara ja raha näol, sh ka kohustused (võlad) 49
Jagunevad:hooneteks ja rajatisteks. Hoone-väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.Või ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. Rajatis-on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. 14. Millistel juhtudel võib omavalitsus loobuda detailplaneeringu koostamisest? 15. Mis on ajutine ehituskeeld ja millal seda rakendatakse? 16. Millised on planeerimisseaduse mõttes riiklikult tähtsad ehitised? 17. Selgita mõisteid: asula, asustus, asum ja asundus?
lubada naaber kinnisasjal mõjutuste levikut oma kinnisasjal. Tahm, suits, müra, põrutused ja muud häirivad faktorid on lubatud vaid eeldusel, et need ei ole ülemääraselt teise isiku õigusi 15 kahjustavad. 3.3. Tee Tee on liiklemiseks mõeldud inimese poolt ehitatud rajatis. Teeks loetakse ka intensiivse kasutuse tõttu tekkinud pinnateid ehk jalgradasid. Tee omanik on tavaliselt kinnistu omanik väljaarvatud juhul, kui tee on ehitatud rajatisena hoonestusõiguse või isikliku kasutuse otstarbel. Omanik, kelle kinniasja läbib avalik tee ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avaliku teena. Avalik tee on asi, mis kuulub riigi või kohaliku omavalitsuse omandisse ja on kasutatav igaühe poolt. Avalikult kasutatav tee on tee, mis ei ole avalik tee – seega eratee mis on määratud avalikuks kasutamiseks.
Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. (21) Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. (3) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. (4) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. (6) Ehitamine on:
annaabi.ee 
