Kuna nad olid sõjaliselt väga tugevad, siis ei saanud ükski naaberriik nende tõusvale tugevale võimule vastu. Juba 1871. aastal kuulutati Preisi kuningas Saksa keisriks. Euroopa kolonialism sai juba alguse 16. sajandil Ameerika hõivamisega. Pärast Ameerika väljakuulutamist kuulutas James Monroe välja Monroe doktriini, mis keelas kõigil riikidel häirida Ladina-Ameerika ühtsust (ehk keelas neil neid riike mitte vallutada). Seetõttu rajasidki Euroopa riigid oma kolooniaid kõikjale mujale maailmas ning jagasid sedasi enam-vähem terve maailma ära. 19. sajandi esimesel poolel hakkas Euroopast kaduma ka orjus, mis inimeste vabadust tugevalt piiras. Kui Euroopast kadus orjandus, oli see USA-s väga levinud. 1860. aastal, kui USA presidendiks valiti Abraham Lincolm, oli tema peamisi lubadusi orjanduse kaotamine terves Ameerikas. Kuna Põhjapoolsetes piirkondades orja jõudu väga ei kasutatud, siis sellest loobuda ei olnud raske
(2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 27. 10 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 27. 11 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28. Viikingretked tegid võimalikuks rannaaladel elevate skandinaavlaste suurepärased laevad: nendega võis kiirelt ja ootamatult rünnata ka üsna kaugelt asetsevaid maid. Laevaga oli lihtne põgeneda või koos perega teisele maale elama asuda. Paljud viikingid rajasidki uue talu mõnel vallutatud maal, kus põllumaa oli hoopis parem, näiteks Inglismaa. Pikkadel mereretkedel avastati aga poolkogemata, tavaliselt udus või tormis teelt eksides, ka senitundmatuid maid, kuhu osa viikingeid koos perega elama kolis. 9. sajandil asustati Islandi saar, 10. sajandi lõpus Gröönimaal . 1000. aasta paiku jõudsid viikingid isegi Põhja-Ameerikasse.12 Viikingid Lääne-Euroopas 9
Ta ei selekteerinud midagi välja, kirjeldas detailselt ümbrust. Vanima paradigma kriis Maadeavastuste paradigma erakordne edukus, geograafia kiire areng selle alusel, viiski paradigma kriisini. Võis ette näha, et mõne aja pärast pole enam tundmatuid piirkondi. Kriis saabus 1920aastatel kui polnud enam tundmatuid piirkondi lisaks oli liiga palju infot. Info üleküllus. Bernhard Varenius esimene, kes püüdis geograafilist teavet struktureerida . XIX sajandi suured geograafid rajasidki moodsa geograafiateaduse ja töötasid suures osas valja selle enesem6istmise, mida me nüüdsel ajal nimetame regiooniparadigmaks. See oli ühtne geograafia, sest nii loodus-kui inimgeograafiline komponent olid koondatud ühise peateema ümber - erinevate loodusnähtuste ning inimtegevuste vastastikune mõju üksteisele nende ruumilise laheduse alusel, sel alusel, et kõik need nähtused paiknesid ja tegevused toimusid lähestikku, ühes ruumiosas, regioonis. See peateema oli ühtlasi filter,
annaabi.ee 
